Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise ja võeti vastu seadus, millega saab edaspidi kohaldada karmimaid karistusi korduvalt lastevastaseid ja muid raskeid seksuaalkuritegusid ning tapmisi toime pannud inimeste suhtes.

„Ohtlikke kalduvuskurjategijaid, kes korduvalt inimeste elu või tervise kallale kipuvad, peab saama karistada senisest karmimalt. Täna riigikogus vastu võetud seadus annab kohtutele selleks võimaluse,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kui praegu saab kohus tapmise eest mõista eluaegse vanglakaristuse ainult juhul, kui tegemist on eriti raskete asjaoludega ehk mõrvaga, siis edaspidi saab seda mõista ka tapmise eest, kui inimest on varasemalt juba raske vägivalla kasutamise eest karistatud. Selline kuritegu on tulevikus samuti mõrvana käsitletav. Samuti võimaldab seadusemuudatus vägistamise või tahtevastase sugulise iseloomuga teo toimepanijale mõista eluaegse vangistuse, kui teda on varem korduvate seksuaalsüütegude eest karistatud või kui teda on eelnevalt vähemalt kahel korral karistatud tahtliku esimese astme kuriteo eest, kus on kasutatud vägivalda.

Samuti on edaspidi välistatud korduvalt seksuaalkuritegusid või teisi raskemaid kuritegusid toime pannud inimeste täielikult tingimisi karistamine. Seaduse järgi tuleb reaalse vangistusega karistada inimkaubanduse, kupeldamise, vägistamise, laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude ja röövimise eest süüdi mõistetud inimest juhul, kui ta on varem juba sarnaste kuritegude eest karistatud.

Hakkab kehtima kohustuslik karistusjärgne käitumiskontroll ohtlikele kalduvuskurjategijatele, keda ei vabastata vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kohtule pannakse kohustus hinnata süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tema nõusolekut minna näiteks ravile, teraapiasse või osaleda muus programmis, mis vähendab riski uut kuritegu sooritada.

Laienevad ka kannatanute õigused. Neile antakse võimalus selgitada endale kuriteoga kaasnenud mõju ning avaldada arvamust selle eest vastutuse võtmise kohta. Raske kuriteo ohvriks langenud kannatanule antakse võimalus avaldada arvamust ka süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.

Prokuratuurile pannakse kohustus hinnata iga kord välisriigi kodanikust kurjategija puhul, kas tema puhul saab kasutada väljasaatmist kui lisakaristust. Seadus annab võimaluse sõlmida välismaalasest kurjategijaga ka kokkuleppe, et ta vabatahtlikult ja viivituseta riigist lahkuks. „Mõte on selles, et motiveerime välismaalastest kurjategijaid vabatahtlikult Eestist lahkuma, et nad ei saaks siin uusi kuritegusid toime panna,“ märkis justiitsminister.

Kommentaarid

Viimased uudised