Sõja ülevaade: 801. päev – vene poole edenemine jätkus
Avaldatud: 4 mai, 2024
Vastase kaotused. Allikas: https://armyinform.com.ua/ Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. mai 2024:
119 vene poole rünnakut, Donetski rindel vene poole edenemine jätkus, väike samm Bahmuti rindel, surve lõunarindel ja Ukraina sillapea Dnepri idakaldal pisu laienes.
1. 110 ja Harkiv.
2. Kurski ja Belgorodi kant kurtis.
3. Kupiansk-Kreminna: rünnakuid jagus, muutusi mitte.
4. Siversk: rünnakute arvu tuntav langus, muutusi rindejoones polnud.
5. Bahmut: üks mestatukk Tšassiv Jari serval on nüüd tervenisti vene poole kontrolli all.
6. Donetsk: tihe ja karm vene poole rünnakute päev ikka nii siin kui seal edenemisi tõi.
7. Lõunarinne: pisu Ukraina kahjuks hall ala kasvas.
8. Herson: mitu kvartalit pidi vene pool Krõnkis maha jätma.
9. Herem Läänemere sulgemise ettepanekuga mitmete vene ja Ukraina keelsete meediaväljaannete esiuudis.
10. G7 ei kaalu enam Venemaa reservide konfiskeerimist.
11. Venemaal keelatakse välisagentidel valimistel osalemine.
12. EL kavatseb sulgeda tee Venemaa veeldatud maagaasile läbi Euroopa sadamate.
13. putin andis korralduse ehitada Hiinasse tooraine eksportimiseks 40 miljardi dollari eest raudtee.
14. NYT: Ukraina peab osade lääne poolt lubatud relvade ja õhutõrjega ootama suveni.
15. Lühiuudised
1. Ainuüksi aprillis kasutas Venemaa Ukrainas ja Ukraina vastu 444 keemiliste ainetega varustatud laskemoona, mis on 71 võrra rohkem kui eelmisel perioodil, teatas Ukraina peastaap.
Täna öösel 13 Sahedi ja neli S-300 õhutõrjeraketti Harkivi oblasti suunal. Kõik stardid tehti Belgorodi piirkonnast. Sahedid lasti kõik alla. Harkivi oblast kõige tihedama pommisaju käes, piiriäärsete asulate tavapärane pommitamise tihedus ja rindelähedus väga tihedas sajus ja mitmetes lõikudes ulatub vene pool u 30 km kaugusele.
Eilses intervjuus mainis GUR-i esindaja Vadõm Skibitski Sumõ oblastit ja Harkivi oblastit. Tema sõnul on Harkivi oblasti piiril baseeruvas grupis praegu 35 000 vene sõjaväelast, kuid see kavatsetakse suureneda ligikaudu 70 000-ni. Njah, suuremaks sissetungiks ebapiisav, aga diversioonigruppide igatsuguste torkimiste arvu tõus küll…
2. Ukraina küll vist igapäevaselt nii vene kaudtule üksusi kui seireseadmeid teisel pool piiri tabab, aga liiga vähe olukorra mõjutamiseks. Pisu tuli üldisemat kurtmis tnii Kurski kui Belgorodi oblastist.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraat korraldab Venemaal Tatarstanis ulatuslikke küberrünnakuid internetipakkujate ja mobiilioperaatorite vastu. Allikate sõnul õnnestus luure peadirektoraadil DDoS-i rünnaku tulemusena blokeerida internetivõrgu, mobiilioperaatori MTS, suurima sideoperaatori PJSC Tattelecom ja piirkondliku Ufaneti töö.
3. Kupiansk-Kreminna: muutusi rindejoones ei tuvastanud kuigi rünnakuid jagus nii põhja-, kesk- kui lõunasektoris.
4. Siversk: muutusi rindejoones ei tuvastanud.
5. Bahmut: metsatukk Bahmut-Tšassiv Jar maanteest põhja pool on nüüd vene poole kontrolli alla ja üritavad siitkaudu väikeste jalaväe üksustega linna sisse imbuda, aga seni see õnnestunud pole. Pole aidanud ka soomusega mööda maanteed ja põlluteid pidi proovimine. Jätkuvalt paneb pisu muhelema, et erisugune kompott vene dessantnikke ei suuda edeneda. Hetkel siin rindel Ukraina kaitse peab.
6. Donetsk: tihe ja karm vene poole rünnakute päev ikka nii siin kui seal edenemisi tõi.
Arhangelske küla peaks olema nüüd täielikult Ukrainal maha jäetud, aga selle täielikult enda kontrolli alla võtmine võtab veel aega. Päris kaudtulemoonata ja ilma miinideta, droonidest rääkimata siiski Ukraina pole.
Ozeretõnest lõunas edenes vene pool vaid hallis alas ja hõivas järgmisi põllutükke.
Pervomaikse külast läänes edenes Netailove külas paari kvartali võrra vene pool veelgi läänes suunal. Veekogude liin peaks peatselt edenemise siin suunal raskemaks tegema.
Marinkast lõunas pisu Ukraina põldudel asuvatelt possadelt taandus ja hall ala kasvas. Arvatavalt tugev vene pommitamise tulemus.
7. Lõunarinne: halli ala kasvamine Ukraina kahjuks.
Berdjanski suund: muutusteta.
Tokmaki suund: Robotõnest kagus taandus Ukraina põldudel u 500 m 2,5 km lõigul ning selle võrra kasvas hall ala. Nüüd jookseb Ukraina kaitseliin ida-lääne suunalises metsaribas põldude vahel. Rinne muutus selle tagajärjel sirgemaks. Seni pole vene pool Robotõnes elusalt kanda maha saanud, kuigi üritavad tugevalt.
Melitopoli suund: vaikne.
8. Herson: Krõnkis kaotas vene pool veel u 5 kvartalit külast.
9. Eesti tegi ettepaneku Läänemere blokeerimiseks Venemaale. Vastava initsiatiivi tegi Eesti kaitseväe juhataja Martin Herem, kes märkis, et riik pooldab ühistegevust selles suunas Poola, Rootsi ja Soomega. Kindrali ütlust tsiteerib kaitseväe aastaraamat. Sõjaväejuhi sõnul on Eestil selle eesmärgi saavutamiseks võimekus: „Mereväe arsenalis on praegu nii meremiine kui ka laevatõrjerakette.”
Venemaa on agressiivne nii võimuretoorikas kui ka ühiskonnas ning kavatseb suurendada oma sõjalist potentsiaali ja sõjalist tootmist, viitas kindral. Pärast Läänemere blokeerimist muutub agressori jaoks täiesti ebatõenäoliseks mere- ja õhutõrje paigutamine merele, mis omakorda võimaldab meil pakkuda liitlaste õhu- ja meretoetust, selgitas Herem.
Läti president Edgars Rinkevitš ütles mullu oktoobris, et Venemaa laevadele võib Läänemere läbimise tõkestada, kui leiab kinnitust Moskva osalus Balticconnectori gaasitoru ning Rootsi ja Eesti vahelise telekommunikatsioonikaabli kahjustamises. Tema sõnul arutati seda küsimust kahe NATO liikmesriigi: Soome ja Eesti võimudega. Toona otsustati tugevdada patrulle Läänemerel. „Tuleb arutleda, et meie kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks peame ütlema, et võime Läänemere sulgeda (Venemaale – TMT),” rõhutas Rinkevitš.
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse viis selleni, mida kaks maailmasõda ja muud konfliktid enam kui 200 aasta jooksul ei suutnud saavutada – Rootsi loobus neutraalsusest. Kaks aastat pärast Venemaa agressiooni algust sai Rootsist NATO 32. liige. Veidi varem liitus alliansiga Soome. Seega on kõik Läänemere äärsed riigid, välja arvatud Venemaa nüüd NATO liikmed, mistõttu Venemaa laevastiku baasid Peterburis ja Kaliningradi oblastis satuvad „kahvlisse”, sest kõige tähtsama meretee läbi Baltikumi on täielikult Põhja-Atlandi alliansi kontrolli all.
10. Vaidlused läänes külmutatud Venemaa reservide käsutamise üle on kestnud juba üle kahe aasta. Kuigi USA Kongress võttis aprillis vastu seaduse, mis lubab presidendil need konfiskeerida, on Euroopa Liit, kus suurem osa varadest on blokeeritud, sellisele ideele vastu. Kaks peamist põhjust on võimalik usalduse vähenemine Euroopa võlaturu ja euro kui reservvaluuta vastu ning riigivara puutumatust tagavate rahvusvahelise õiguse põhimõtete puutumatus. Seetõttu, kuigi Kiiev väidab endiselt, et reservide konfiskeerimine on õigustatud, ei kaalu G7 riigid seda võimalust enam, kirjutab Financial Times, viidates G7 ametnike erasõnadele. Pealegi on suured arengumaad sellele vastu.
Kohtupraktika
„Rahvusvahelisel õigussüsteemil ei ole politseijõude… see põhineb lihtsalt rahvusvahelise õiguse põhimõttelisel austamisel,” ütleb Philippa Webb Londoni King’s College’ist, Euroopa Parlamendi tellitud uurimuse autor Venemaa reservide konfiskeerimise seaduslikkuse kohta. „Oht on, et kui me lihtsalt hakkame neid põhimõtteid eirama, võivad teised riigid neid meie vastu kasutada ja me loome pretsedendi, mis loob tulevikus soovimatuid tagajärgi.”
Selle seisukoha kinnituseks oli teiste riikide mure Venemaa reservide konfiskeerimise võimaluse pärast. Teemat arutati isegi veebruarikuu G20 rahandusministrite kohtumisel Brasiilias, kirjutab FT. Saudi Araabia ja Indoneesia ministrid väljendasid erilist muret: kas G7 riigid tõesti tahavad sellist sammu astuda? kas nad arvestasid selle võimalike tagajärgedega?
Indoneesia ja Saudi Araabia, kes kardavad oma Euroopas asuvate varade tuleviku pärast, ärgitavad EL-i Venemaa reserve mitte konfiskeerima, väidavad ametnikud. „Nad on väga mures,” ütles üks Euroopa ametnik FT-le. Tema sõnul on nende peamine mure: „Kas meie varad on turvalised?”
Suurem osa Venemaa reservidest, mille väärtus on 190 miljardit eurot, on Eurocleari depoopangas blokeeritud. Ameeriklastel on lihtsam karmile positsioonile asuda, arvestades, et USA-s on külmutatud vaid 5 miljardit dollarit, usub EL. „Neil pole palju riskida,” ütleb üks Euroopa diplomaat.
Vahepeal ütles Itaalia majandus- ja rahandusminister Giancarlo Giorgetti G20 kohtumisel, et konfiskeerimiseks oleks „raske” leida seaduslikku alust. Tema prantsuse kolleeg Bruno Le Maire rääkis veelgi selgemalt: selliseid aluseid pole. Eurooplasi takistavad veel mitmed tegurid. Näiteks Saksamaal kardetakse (kuigi advokaadid selleks põhjust ei näe), et Venemaa reservide arestimine avab ukse II maailmasõja aegsete tegude tõttu kahjude nõudmiseni.
Lisaks lubas Moskva reservide konfiskeerimisele vastata sarnaste meetmetega. EL-i ametnike sõnul on Euroopa investoritel Venemaa riiklikus arveldusdepositooriumis külmutatud 33 miljardit eurot, kirjutab FT. Riik võib hakata koguma makseid blokeeritud varade pealt C-tüüpi kontodel, ütleb Aygenis Investment Company investeerimisportfelli haldur Vladimir Yazev. Samuti ei välista ta ebasõbralikele riikidele kuuluvate vahetusvarade, sealhulgas maksude, toetuste ja eraannetuste blokeerimist.
Kuid Venemaa võimud ei kõhkle juba praegu lääne ettevõtete varade konfiskeerimisega, arvestamata rahvusvahelise õiguse norme. Viimaseks näiteks oli kodumasinate tootjate Aristoni ja Boschi Venemaa üksuste üleminek nädal tagasi kolossaalseid kahjusid kandvale Gazpromile.
Tagatisplaanid
Valge Maja soovib vaatamata Kongressi otsusele välja töötada ühtse lähenemise. „Oleme need varad koos liikumatuks muutnud ja koos tahaksime neile liikumist anda,” ütles Valge Maja rahvusvahelise majanduse eest vastutav riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Dalip Singh.
Belgia oli varem teinud ettepaneku emiteerida võlakirju või varaga tagatud laenu, kuid see idee jäeti kiiresti kõrvale, kuna see hõlmaks taas reservide endi kasutamist. Nüüd liigub EL nendest saadava tulu kasutamise suunas. Pärast külmutamist on Euroclear kupongimaksete ja võlakirjade lunastuste vastuvõtmise ja reinvesteerimisega nüüdseks teeninud rohkem kui 5 miljardit eurot (pärast makse). EL soovib kasutada 90% sel viisil saadud tulust Ukrainale relvade ühiseks ostmiseks ning ülejäänud raha oma majanduse taastamiseks.
See veebruaris heaks kiidetud plaan peaks peagi ametlikult vastu võetama. Selle negatiivne külg on see, et see võimaldab Ukrainal saata aastas vaid umbes 3-4 miljardit eurot (ja isegi seda summat võiks vähendada, kui Euroopa Keskpank alustab ootuspäraselt intressimäärade langetamist). Seetõttu tegi USA ettepaneku emiteerida võlakirju või laenu tulevase sissetuleku tagatisel ja anda neile G7 garantiid. See võimaldab praegu mobiliseerida Ukraina jaoks 50 miljardit dollarit, selgitab Singh (15 aasta sissetulekute põhjal).
USA on teinud ettepaneku anda Ukrainale kümneid miljardeid eurosid tagatiseks Venemaa külmutatud reservidest saadava tulevase tulu tagatiseks. Seda ideed peetakse eeldatavasti juunis toimuval G7 juhtide tippkohtumisel. EL kavatseb siiski minna juba sillutatud teed – eraldada Kiievile ainult reservidest saadav tulu. „Me võime mõelda ka muudele tegudele, kuid usume, et sellel teel on õiguslik alus,” ütles Euroopa diplomaatia juht Josep Borrell aprilli lõpus.
Washingtoni viimase ettepaneku probleem seisneb selles, et pole selge, kuidas käituda, kui sõda lähiaastatel lõppeb, usub EL. Lõppude lõpuks annavad võlakirjad tulu palju pikemaks perioodiks ja on garanteeritud, muutes operatsiooni potentsiaalselt keeruliseks ja kulukaks, ütles EL-i ametnik FT-le. Tema kolleeg Berliinist kirjeldab teist võimalikku probleemi:
Kui algavad rahuläbirääkimised ja Ukraina otsustab osaleda, võib tekkida olukord, kus Venemaa nõuab Ukrainale territoriaalsete järeleandmiste eest külmutatud reservide tagastamist. Kui need varad on panditud, ei ole see võimalik.
11. Vene Föderatsiooni Riigiduuma vastav komitee kiitis heaks muudatused, mis keelavad „välisagentidel” kõikidel tasanditel valimistel osalemise, selgub riigiduuma elektroonilises andmebaasis avaldatud otsusest. „Kandidaadil on kohustus välisagendi staatus lõpetada selleks ajaks, kui ta esitab kandidaadi registreerimiseks vajalikud dokumendid, kandidaatide nimekirja,” seisab dokumendis. Seda sätet kohaldatakse föderaal- ja piirkondlike ametiasutuste, föderaalse territooriumi ametiasutuste ja kohalike omavalitsuste valimiste suhtes. Senaatori ametikohale ei saa samuti kandideerida „välisagent”.
Pealegi, kui kodanik on end juba kandidaadiks registreerinud, siis teda välisagentide registrisse ei kanta. Juba valitud „välisagentide” volitused valitsusasutustes lõpevad 180 päeva möödumisel seaduse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui nad registrist kustutatakse. „Isikute volitused, kes käesoleva föderaalseaduse jõustumise päeval on kantud välisagentide registrisse ja töötavad riigiasutustes, lõpevad ennetähtaegselt, kui saja kaheksakümne päeva jooksul alates käesoleva föderaalseaduse jõustumisel ei jäetud neid nimetatud registrist välja,” märgitakse dokumendis.
Muudatuste kohaselt lõpevad välisagendi staatuse omandanud asetäitja või kuberneri volitused ennetähtaegselt. Riigiduuma peaks 6. mail arutama muudatusi, mis keelaksid „välisagentidel” valimistel osaleda. Märtsi lõpus teatas Venemaal „välisagendina” tunnustatud telesaatejuht Tatjana Lazareva oma kandidatuurist Moskva linnaduumasse. Tema algatust toetas veel 44 inimest, keda tunnustati ka „välisagentidena”.
2023. aasta aprillis võttis Venemaa siseasjadesse välissekkumise vastu võitlemise riigiduuma komisjon initsiatiivi karmistada seadust „Välismõju all olevate isikute tegevuse kontrollimise kohta”. Saadikud tegid ettepaneku võtta „välisagentidelt” riigi rahaline toetus, samuti anda justiitsministeeriumile õigus teha „välisagentide kaasosalistele” hoiatusi ja ettekirjutuste täitmata jätmise korral trahvida.
Vene Föderatsiooni riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin (Ühtne Venemaa) tegi varem ettepaneku Venemaalt lahkunud venelastelt vara konfiskeerimiseks ning rääkis riigist, selle elanikest ja sõjaväest negatiivselt.
12. Esimest korda pärast seda, kui putini režiim Ukrainas sõja alustas, kavatseb Euroopa Liit kehtestada sanktsioonid vene gaasi vastu. 14. sanktsioonide paketis on kavas keelata Venemaa veeldatud maagaasi ümberlaadimine Euroopa sadamates ja meetmed kolme Novateki ettevõtte vastu. Euroopa Komisjoni ettepanekute eelnõud võiks avalikustada juba sel reedel (eile), teatab Politico kolmele EL-i diplomaadile viidates.
Märkimisväärne osa tarnetest, peamiselt Novateki Yamali LNG projektist, läbib Euroopa sadamaid ja saadetakse seejärel teistesse riikidesse. Nii sai EL eelmisel aastal energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) andmetel Venemaalt 20,2 miljardit kuupmeetrit LNG-d. Neist 6 miljardit laaditi ümber bloki sadamates, millest 4,4 miljardit kuupmeetrit (22%) läks EL-i välistesse riikidesse ja 1,6 miljardit (8%) teistesse liidu riikidesse.
EL-i tarnitud Venemaa LNG maksumus (sh ümberlaadimiseks) ulatus CREA hinnangul 8,2 miljardi euroni. Seega ulatub Venemaa kahju EL-i sadamate kasutamise keelust gaasi ümberlaadimiseks Euroopasse mittekuuluvatesse riikidesse 1,8 miljardi euroni ning kõikidele riikidele, sealhulgas blokiriikidele, 2,5 miljardit eurot.
Embargo sunnib aga Novatekit oma ärimudelit kardinaalselt muutma, sest Yamal LNG kasutab Euroopa sadamaid jäämurdvatest LNG tankeritest gaasi ülekandmiseks tavalistele – ja seejärel teistesse riikidesse saatmiseks. „Kui nad ei saa Euroopas gaasiga hakkama, peavad nad saatma jäämurdvaid tankereid pikematele marsruutidele, mis tähendab, et saadetiste arv väheneb, kuna laevad ei saa nii kiiresti tagasi sõita kui praegu,” ütleb Kpleri gaasiekspert Laura Page.
LNG transporditeed Arktikast muutuvad palju pikemaks ja kallimaks ning ekspordimahud vähenevad, lisab keskkonnakontserni Ecodefense! kaasesimees Vladimir Slivjak. CREA energiaanalüütik Petras Katinas nimetab sadamakeeldu „heaks esimeseks sammuks”, kuid mitte piisavaks, et tõsiselt kahjustada kremli tulusid, kuna see peab Ukrainas sõda. Kuid Katinas peab EL-i võimalikke sanktsioone Arctic LNG 2 projekti ning selle Murmanskis ja Ust-Lugas asuvate terminalide vastu mõttetuks, sest need ei ole seotud tarnetega Euroopasse.
Kuigi torugaasi import Venemaalt langes üle 80%, suurendas EL eelmisel aastal vedelgaasi ostmist 40% võrreldes sõjaeelse 2021. aastaga. Sel aastal ulatus S&P Globali andmetel 9. aprilli seisuga veeldatud maagaasi import 4,89 miljoni tonnini (6,85 miljardi kuupmeetrini): see moodustab üle 16% LNG kogutarnetest, samal ajal kui 2023. aasta esimese nelja kuuga oli Venemaa gaasi osatähtsus 12,74%. Peamised ostjad on riigid, kus on suured võimsused veeldatud maagaasi vastuvõtmiseks ja taasgaasistamiseks: Hispaania, Prantsusmaa ja Belgia. Venemaa osatähtsus nende LNG koguimpordis oli sel aastal vastavalt 32%, 49% ja 27%.
Olenevalt sellest, kuidas Euroopa Komisjon oma keelustamist käsitlevas dokumendis mõistet „ümberlaadimine” defineerib, võivad Euroopas sanktsioonid avaldada enim mõju Hispaania ettevõttele Naturgy, Prantsuse Elengyle ja Belgia Fluxysele, kellel on pikaajalised lepingud seotud veeldatud maagaasi tarnimine ja ümberlaadimine Jamalist, ütles Catinas Politicole. Tema sõnul pole veel selge, kuidas Euroopa Komisjon keelu sõnastab ja kas see võimaldab ettevõtetel ühepoolselt lepinguid lõpetada, kartmata kohtuasju ja trahve.
Kui sanktsioonide eesmärk on vähendada sõja rahastamise potentsiaali, siis LNG puhul seda eesmärki väga ei saavutata, leiab nafta- ja gaasituru ekspert Mihhail Krutihhin. Veeldatud maagaasi tarned Euroopa turule toovad föderaaleelarvesse vähe tulu: Jamali veeldatud maagaasi kallal töötav rahvusvaheline konsortsium on valitsuse otsusega vabastatud maavarade kaevandamise maksu, eksporditollimaksu, seadmete impordimaksu ja muude tasude (välja arvatud väike osa) tasumisest. Tõsi, Novatek maksab tulult makse eelarvesse, kuid mitte konkreetselt sellest projektist, vaid üldiselt – nagu suurkorporatsioon, toob Krutihhin välja.
13. Venemaa võimud käivitavad mastaapse raudtee megaprojekti, et suurendada toorme eksporti Aasiasse, mis seisab Venemaa Raudtee transpordivõime puudumise tõttu. Valitsuse pressiteenistuse teatel kirjutas peaminister Mihhail Mišustin alla määrusele BAM-i ja Trans-Siberi raudteede moderniseerimise kolmanda etapi alustamise kohta – peamised raudteearterid, mille kaudu kaubad Kaug-Ida sadamatesse saadetakse.
Kuni 2035. aastani kestva ehituse maksumus on hinnanguliselt 3,7 triljonit rubla ehk praeguse kursi järgi umbes 40 miljardit dollarit. Projekti viiakse ellu putini tellimusel, rõhutab valitsuse pressiteenistus. Järgmise 12 aasta jooksul algavad ehitustööd 24 raudteelõigul: plaanis on kolme uue tunneli ehitamine, silla ehitamine üle Amuuri, samuti kaks raudteetrassi, mis ühendavad uusi kiirteid. Selle tulemusena peaks raudteel idasuunal eksporditava kauba maht kasvama 1,5 korda – 180 miljonilt tonnilt 270 miljonile tonnile aastas. Venemaa Raudtee idapolügooni laiendamine „loob uusi võimalusi tööstusettevõtetele ja parandab ka inimeste elukvaliteeti”, ütles Mišustin 2. mail kohtumisel asepeaministritega otsust kommenteerides.
Suuremahulise raudteeehituse peamiseks motiiviks on vajadus suurendada taristuvõimsust, et arendada eksporti Aasiasse, ütleb agentuuri Infoline-Analytics peadirektor Mihhail Burmistrov. Föderaalse tolliteenistuse andmetel tuleb üle 70% Venemaa kaupade müügist välismaale Aasiast, eelkõige Hiinast, kuhu läheb umbes kolmandik Venemaa Föderatsiooni ekspordist. Kaubandussidemed Euroopaga ei pruugi taastuda ning Aasia riikidesse eksportimisel „Kaug-Ida sadamatele lihtsalt alternatiivi pole,” märgib Burmistrov.
Venemaa Raudtee ei tule enam praeguse kaubavooga toime: itta on tehniliselt võimalik eksportida vaid 170 miljonit tonni aastas ning ettevõtted esitavad taotlusi kaks korda suuremate mahtude saamiseks, ütles presidendi täievoliline saadik Kaug-Ida föderaalringkonnas Juri Trutnev aprillis. Selle tulemusena seisab raudtee regulaarselt silmitsi transpordi kokkuvarisemisega. Ainuüksi Kuzbassis oli 2024. aasta aprilli seisuga üle 200 „mahajäetud” söega rongi, ütles piirkonna söetööstuse minister Oleg Tokarev.
Trutnevi sõnul on probleemiks saamas ka „põhja kohaletoimetamine” – Arktika piirkondade varustamine hädavajalike kaupadega. „Seal on juba kogunenud ja väljastamata kaubad. Peame mõistma, kui kiiresti need kaubad kohale toimetatakse,” ütles ametnik.
14. Raskerelvad, õhutõrjesüsteemid ja suurem osa laskemoonast toimetatakse Ukrainasse mitte varem kui suvel, kirjutab New York Times. Anonüümseks jääda soovinud USA ametnike sõnul võib sõjalise abi kohaletoimetamine „võtta aega mitmeid kuid” ning enamik relvi toimetatakse Ukrainasse alles mai lõpus ja võib-olla hiljem. Teine USA ametnik märkis, et liitlastel on vaja aega, et välja selgitada, milliseid relvi saab Kiievisse toimetada ilma NATO varusid ammendamata. Jutt on Bradley jalaväe lahingumasinatest, Humveest ja 155-mm suurtükimürskudest.
Ka Ukraina sõjaväelased peavad läbima koolituse teatud tüüpi relvade jaoks. 29. aprillil alustas umbes 70 Ukraina relvajõudude sõdurit Ida-Saksamaa õhuväebaasis kuuenädalast väljaõppekursust õhutõrjesüsteemi Patriot käsitsemiseks. Saksa õhuväe peakorteri õhu- ja raketitõrjedivisjoni juhi Jan-Henrik Suchordti sõnul on õhutõrjesüsteemide üleandmine ilma sõjaväelasi välja õpetamata võimatu. Ta märkis, et võrreldes Saksa õhuväe üheksakuulise programmiga läbivad Ukraina sõdurid kiirkursuse.
Pärast õppuse läbimist kulub Saksa sõjaväel mitu päeva, et viia raketiheitjad, radarid ja muu varustus Poolas asuvasse logistikakeskusesse, kust need üle piiri toimetatakse. Patriot õhutõrjesüsteemid jõuavad Ukrainasse mitte varem kui juuni lõpus. Tarne võib langeda kokku esimese F-16 hävitajate partiiga. Lääneriikide kõrged ametnikud usuvad, et nende tarvis suurtükiväeseadmete, õhutõrjesüsteemide ja laskemoona tarnimine on prioriteet. Need relvad plaanitakse tarnida sõjaväelennukitega ja seejärel rongide või veoautodega Ukrainasse toimetada.
Samal ajal sai Kiiev eelmisel pühapäeval esimese partii tankitõrjemürske, rakette ja 155-mm laskemoona.
New York Timesi intervjueeritud Ameerika analüütikute hinnangul suudab Ukraina armee heal juhul suvel ja halvimal juhul aasta lõpus olukorda rindel stabiliseerida. Hinnanguliselt jätkab Venemaa ida- ja kagurindel väiksemaid edusamme, kuid Ukraina armee ei lagune vaatamata suurele laskemoonapuudusele.
Teised USA ametnikud ei usu, et Venemaal on jõudu enne 9. maid suurlööki korraldada, kuna see nõuaks vägede märkimisväärset suurendamist, mida liitlased pole seni näinud.
Selle aasta aprillis kuulutas Briti peaminister Rishi Sunak välja 500 miljoni naela väärtuses sõjalise abi paketi, mis sisaldab uut partiid rakette Storm Shadow. USA omakorda kiitis heaks 60,8 miljardi dollari suuruse sõjalise abi Ukrainale ja varustas Kiievit salaja täiendavate pikamaa ATACMS-rakettidega, mille lennuulatus on kuni 300 km.
15. Lühiuudised
Briti välisminister David Cameron väljendas skepsist Prantsuse presidendi Macroni ettepaneku suhtes paigutada Venemaa läbimurde korral Ukrainasse NATO väed, nimetades seda „ohtlikuks eskalatsiooniks”. „Ma ei pea õigeks, et NATO sõdurid tapavad vene sõdureid,” lisas ta.
Hensoldt saadab Ukrainasse veel 6 TRML-4D radarit. Enam kui 100 miljoni euro väärtuses lepingu on Saksamaa valitsus täielikult tasunud ning radarid ise jõuavad kohale selle aasta lõpuks.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja maria zahharova hoiatas lääneriike. „Hoiatame Washingtoni, Londonit ja Brüsselit, et igasugune agressiivne tegevus Krimmi vastu on määratud läbikukkumisele ja saab kättemaksulöögi.”
Raiffeisen Bank Internationali juht Johan Strobl ütles, et 2024. aasta kolmandas kvartalis hakkab pangagrupp täitma Euroopa Keskpanga korraldust oma äritegevuse oluliseks vähendamiseks Venemaal. Varem oli Ukraina kandnud Raiffeiseni „sõja toetajate” musta nimekirja.
„Kui Ukraina naabrid ei leia võimalust Ukraina abistamiseks kaitsetootmist veelgi suurendada, võetakse ka nemad lõpuks Venemaa sihikule. Venelased vallutavad Baltimaad seitsme päevaga,” ütles kindralmajor Vadõm Skibitski. Njah, kuidagi selle väitega ei nõustu…
„Meil ei tule kõne allagi oma S-400 süsteemide eksportimine mis tahes riiki,” ütles Türgi kaitseminister Yaşar Güler intervjuus. Varem palus USA Türgil oma õhutõrjesüsteemid S-400 Ukrainale üle anda, mille võib nüüd välistada.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Aitame Jüri Ratase Brüsselisse
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
