Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

 

Kohalike valimiste tõttu on sel sügisel teenimatult vähe tähelepanu saanud uus riigieelarve. Aga põhjust tutvustada lähemalt 2018. aasta eelarvest on küll ja küll. Riigikogus esimesed tuleristsed läbinud eelarve puhul on tegu praeguse valitsuse esimese täiseelarvega, mille maht ületab esmakordselt 10 miljardi euro piiri.

Nagu ikka on eelarve ülimalt poliitiline dokument, mis kajastab koalitsiooni valikuid. Sotsiaaldemokraadid on olnud nelja viimase eelarve koostamise juures. Eelnevate aastate eelarvepoliitilised valikud on aidanud parandada märkimisväärselt laste ja lastega perede elujärge ning vähendanud kordades vaesuses kasvavate laste arvu. Selle eest on põhjust tunnustada meie toonaseid koalitsioonipartnereid.

Mõistagi viib ka järgmise aasta eelarve ellu tänase valitsuse suuri otsuseid. Eesti on seni paistnud Euroopa Liidus silma riigina, kus valitseb suur majanduslik ebavõrdsus, mida on korduvalt välja toodud ka OECD raportites. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eesti arengust ja majanduskasvust peavad osa saama kõik ühiskonna liikmed. Oleme varem avalikult tunnistanud, et kehtiva maksupoliitika raames on raske lahendada mitmeid ühiskonna valukohtasid ja leevendada näiteks otsustavalt palgavaesust.

Nüüdseks on senised maksutabud murtud ja juba 1. jaanuaril stardib viimaste aastakümnete üht põhimõttelisem reform, millest võidab valdav enamus Eesti peresid. Tulumaksuvaba miinimum tõus 500 euroni toob lisaraha enam kui 80 protsendile töötajatest. Kõigile kuni 1200 eurot kuus teenivatele inimestele jääb igal palgapäeval 64 eurot rohkem kätte. Aastas teeb see kokku 768 eurot. Maksupööre tagab sisuliselt 13-nda palga vähemalt pooltele tööinimestest. Reformist saavad kasu kõik need, kelle palk jääb alla 1776 euro.

2018. aastal kahtlemata ebavõrdsus meie ühiskonnas väheneb. Kui Jüri Ratase valitsus läinud aasta hilissügisel alustas, oli meie sihiks inimeste toimetuleku parandamise kõrval majanduse seisakust välja toomine. Eesti majanduskasv on juba mõnda aega üle viie protsendi juures. Tõsi, sellele on aidanud kaasa meie naaberriikide majanduste hea käekäik.

Eelarves kajastub ka teine põhimõtteline reform – valitsuse kevadine otsus suunata järgneval neljal aastal meditsiinisüsteemi juurde 215 miljonit eurot. See samm võimaldab lühendada ravijärjekordi ja parandada ravi kvaliteeti. 2018. aastal saab tervishoid juurde 34 miljonit eurot.

Nagu juba öeldud – meie soov on, et Eesti edu jõuaks iga ühiskonna liikmeni, et iga inimene tunneks, et teda hinnatakse, et ta on oluline. Aprillis ootab pensionäre ees pensionitõus, mis toimub maksimaalses võimalikus ulatuses – keskmine vanaduspension tõuseb tänaste prognooside kohaselt 6,3 protsenti ehk 416 eurolt 442 euroni.

2018. aasta eelarve panustab varasemast märksa enam kohalikku arengusse, maaelusse ja põllumajandusse. Tervelt 30 miljoni euro võrra kosub omavalitsuste tulubaas, mis lubab linnadel ja valdadel senisest enam kohalike elu ja oma inimeste heaks ära teha. Eelarve väärtustab õpetajaid ja seisab haritud Eesti eest.  Järgmisel aastal jätkub õpetajate palgatõus, milleks eraldatakse 36 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Üheks võtmesõnaks on kaitstud riik, mis tähendab nii järjepidevat Eesti julgeolekusse investeerimist kui täiendavate summade suunamist siseturvalisuse tagamisse. Nii kasvab politseinike, päästjate ja tolliametnike palgafond 4,5 protsenti. Kokku kosub riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond 2,5 protsenti. Suurem palgatõus ootab ees sotsiaalalal töötavaid inimesi, aga iseäranis kõrgharidusega kultuuritöötajaid, kelle palga alammäär ületab tuhande euro piiri, jõudes 1150 euroni ja tõustes ligi neljandiku võrra.

Eelarve koosneb sadadest kildudest ja detailidest. Mulle kui Rõuge vabatahtliku päästekomando liikmele on südamelähedane 1,5 miljoni euro suunamine projektile, mille eesmärgiks on muuta kodud tuleohutuks ja millele lisandub omavalitsuste rahaline panus. See võimaldab remontida kuni 800 kriitilises seisus küttekollet ja üliohtlikku elektrisüsteemi ning otseselt elusid säästa. Juba 2013. aastal Rõuge depoos sündinud ideesäde läitis piltlikult öeldes üle-eestilise lõkke.

2018. aasta eelarve toob ühiskonda rohkem tasakaalu ja aitab järele neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama. Tegu on eelarvega, mis viib Eestit edasi ja millega saab lootusrikkalt uuele aastale vastu minna.

KALVI KÕVA, Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees

Viimased uudised