Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Kaitseministeerium

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles täna Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et riigikaitse jätkusuutlikuks rahastamiseks peavad kaitsekulud jõudma erakondade ülese kokkuleppena püsivalt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Eesti kaitsekulud on 2023. aastal 2,85 protsenti SKPst ja ületavad 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri.

„Peame jätkama enda kaitsevõimesse panustamist pikema perspektiivi vältel vähemalt sellisel tasemel, nagu teeme seda järgmisel ja ülejärgmisel aastal,“ ütles kaitseminister Pevkur riigikogus. „Julgen täna siin välja öelda ambitsiooni, et vajame oma kaitsevõime tugevdamiseks ning säilitamiseks pikaajalist kaitsekulu fikseerimist 3% tasemele SKPst.“

„Venemaa sõda Ukrainas on tõsiseim väljakutse Euroopa julgeolukorrale alates teisest maailmasõjast. Ukrainlased on mõõtmatus vapruses näidanud, et agressorile mitte ainult ei tule, vaid ka saab vastu astuda. Nad on vabaduse eest ränka hinda maksnud. Ent ka Eesti oma ajalugu rõhutab lihtsat tõdemust – vabadusel ja demokraatial ei ole hinda, see on hindamatu. Ja selle kaotamine on korvamatu,“ märkis kaitseminister.

Pevkur toonitas, et riigikaitset arendades tuleb alati arvestada ka elutsüklikuludega. „Ei ole vastutustundlik ega jätkusuutlik osta relvasüsteeme, millele me hiljem ei suuda piisavalt laskemoona tagada. Erinevad süsteemid vajavad hooldust, et neist kriisi korral kasu oleks, üksuste väljaõpet saa läbi viia pelgalt sõjateaduse õpikuid lugedes. Sõjaline riigikaitse peab olema läbimõeldud tervik,“ ütles Pevkur.

Pevkur tõi näiteks, et ühe reservis oleva mehhaniseeritud jalaväebrigaadi varustus, laod, moonahoidlad jm ühekordsed kulud on umbes 1,3 miljardit eurot. Sellise brigaadi aastane ülalpidamiskulu on tänaste hindade juures 130 miljoni ringis. Kaks liikursuurtükkide pataljoni kokku 36 masinaga nõuab umbes 235 miljoni euro suurust investeeringut, samas kui ülalpidamiseks on vaja keskmiselt 20 miljonit eurot aastas. Laskemoona vajadus lahinguväljal on Eesti tänaste relvasüsteemide puhul suurusjärgus 100 miljonit eurot päevas.

Eestit ootavad ees muuhulgas olulised investeeringud nii maakaitse suurendamiseks 20 000 võitlejani kui ka täiendavate liitlasüksuste vastuvõtmiseks. Siinjuures on oluline, et märkimisväärne osa investeeringutest jääb Eesti majandusse. Näiteks viimasel kolmel aastal on riigikaitse varustushanked, investeeringud ja majanduskulud olnud kokku veidi üle miljardi eurot, millest 562,5 miljonit eurot ehk rohkem kui pool on läinud Eesti tarnijatele.

Pevkur joonis alla ka põhimõtte, et iga riigikaitsesse suunatud euro peab tooma maksimaalselt kaitsevõimet. „Me otsime ja leiame pidevalt kokkuhoidu selleks, et saaksime maksimaalselt ressurssi väeloomesse suunata, et üksuste loomine, varustamine, uute süsteemide kasutusevõtt toimuks väga kiiresti,“ märkis Pevkur, kelle sõnul teeb kaitseministeerium tõsiseid jõupingutusi NATOs, Euroopa Liidus ja liitlastega läbirääkimisi pidades riigieelarve väliste rahastuse nimel.

Kaitseminister ütles, et kaitsekulud suurenevad nii NATOs tervikuna, kuid eriti meie naabruses. „NATO idatiival suurenevad kaitsekulud nii protsendi kui absoluutväärtusena. Üha enam on eesmärgiks saamas kaitsekulu 3% SKPst. Ka Eesti peab kuuluma püsivalt väärikasse 3% klubisse,“ märkis Pevkur.

Viimased uudised