Kaitseminister esitab lahinguvalve õigusliku raamistiku loova eelnõu
Avaldatud: 14 aprill, 2026Kaitseminister Hanno Pevkur esitas kooskõlastusringile kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seotud seaduste muudatused, mille eesmärk on tugevdada Eesti kaitsevalmidust ning parandada kaitseväe võimet reageerida vahetule ohule, määratledes üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle korraldamise.
Lahinguvalve määratletakse kaitseväe rahuaja tegevustena, mille eesmärk on hoida kaitseväe üksused valmisolekus ja tagada seejuures kiire reageerimise kõrgendatud ohule või ründele.
Kaitseministri sõnul on muudatused vajalikud, arvestades muutunud julgeolekuolukorda ja Eesti kaitsevõime viimaste aastate arengut. „Oleme märkimisväärselt juba soetanud ning veel soetamas uusi võimeid, nagu raketiheitjad või keskmaa õhutõrje. Arvestades uute võimete keerukust ning Ukraina sõjast tehtud järeldusi, peame kohandama ka oma reservarmee väljaõpet ja teenistust. Seetõttu saab tulevase 12-kuulise ajateenistuse osaks teenistuspraktikana 6-kuuline lahinguvalve tagamise süsteem, kus sõjalise väljaõppe jätkamine ja kaitseväe üksuste reaalne valmisolek käivad käsikäes. Selle tulemusena tõuseb kaitseväe üldine valmidus ja võime kaitsta Eesti riiki,” rääkis kaitseminister Pevkur.
Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka teenistusülesandeid, sealhulgas täita lahinguvalves neile määratud riigikaitselisi ülesandeid. See suurendab kaitseväe võimekust reageerida lühikese etteteatamisega vahetule kõrgendatud ohule ja ründele nii maismaal, merel, õhu- kui ka küberruumis, näiteks merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu kaitsmise või mehitamata süsteemide tekitatud ohule reageerimisega. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.
Eelnõu täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse, et Kaitseliitu saab kaasata lisaks kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse.
Lisaks muudab eelnõu paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vähendab halduskoormust. Tulumaksuseaduse muudatustega vabastatakse kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Lisaks selle hakkab alates 2027. aastast kehtima ühtne 12-kuuline ajateenistus. Enamik ajateenijaid on seni teeninud 11 kuud, väiksem osa 8 kuud. Samuti hakatakse ajateenistusse kutsuma kahel korral aastas (8. ja 34. nädalal) senise kolme asemel.









