„Ka hüljes võib auto ette sattuda”: mida hobiautode omanikud peaksid teadma
Avaldatud: 4 juuni, 2026
Pilt: Pexels Kevadsuve saabudes jõuavad Eesti teedele taas hobisõidukid, mis on suure osa aastast garaažis seisnud. Vanad Mercedesed, Žigulid, Ameerika autod ja kabrioletid, millegasõidetakse vaid mõned kuud aastas. Koos hooaja algusega kasvab aga ka huvi selle vastu, kuidas selliseid autosid mõistlikult kindlustada.
PZU statistika järgi kasvas tänavu esimese kolme kuuga autoabi juhtumite arv enam kui 30 protsenti. Kui 2025. aasta samal perioodil registreeriti 1013 juhtumit, siis tänavu oli neid juba 1331. Kõige rohkem vajasid juhid abi tehniliste rikete ja pukseerimiste tõttu. Selliseid juhtumeid registreeriti 564. Lisaks vajasid sajad juhid käivitusabi, sest sõiduk ei läinud pärast seismist enam tööle. PZU Kindlustuse sõidukikindlustuse grupi juhi Claude Kaasiku sõnul puudutavad sellised probleemid sageli just hooajaliselt kasutatavaid sõidukeid.
Kaasiku hinnangul erinevad hobisõidukid tavapärastest autodest ka selle poolest, et nende puhul ei otsi omanikud alati klassikalist täiskaskot, vaid paindlikumat kaitset. „Paljude jaoks ei ole hobiauto lihtsalt transpordivahend. See võib olla aastaid taastatud projekt, vana pereauto või sõiduk, millega sõidetakse ainult suvel nädalavahetustel. Selle väärtusei ole omaniku jaoks ainult rahaline,” ütles Kaasik.
Hobisõidukitele otsitakse paindlikumat kaitset
Tema sõnul kasvab Eestis huvi lahenduste vastu, mis võimaldavad valida just need kaitsed, mida hobisõiduki omanik päriselt vajab. Olgu selleks autoabi, suurulukiga kokkupõrkekaitsevõi liiklusõnnetusega seotud kahjude katmine. „Kui autot kasutatakse vaid paar kuud aastas, siis ei pruugi inimene soovida teha kallist täiskaskot. Pigem otsitakse mõistlikku kompromissi, et kõige tõenäolisemad riskid oleksid siiski kaetud,” rääkis Kaasik.
„Kevadel võetakse hobiautod pärast pikka seismist esimest korda välja ning siis tulevad välja ka probleemid akude või tehnilise seisukorraga. Väga sageli tehakse kohe pikem väljasõit, kuigi auto pole pärast talve veel korralikult üle kontrollitud,” ütles ta.
Kevad tähendab hobisõidukite omanike jaoks ka suuremat loomadega seotud õnnetuste riski. Kaasiku sõnul satuvad hooajasõidukid sageli maanteedele just ajal, mil metsloomade aktiivsus suureneb. „Kevadel liiguvad loomad rohkem ning eriti õhtuhämaruses ja varahommikul tuleb maanteedel olla väga tähelepanelik. Hobiautodega tehakse tihti pikemaid väljasõite loodusesse või väiksematele kõrvalmaanteedele, kus loomadega kohtumise tõenäosus on suurem,” ütles Kaasik.
Hülgega kokkupõrge
Tema sõnul mõeldakse suurulukite all enamasti põtru või metskitsi, kuid hobisõidukitele mõeldud kaitse hõlmab konkreetselt kokkupõrkeid põtrade, metskitsede, hirvede, metssigade, huntide, karude ja ilvestega. „Kurbnaljakal kombel liigitub Eesti mõistes suuruluki hulka ka hüljes, kes võib teoreetiliselt jääteel samuti auto ette sattuda,” märkis Kaasik. Sellised kokkupõrked võivad vanemale või haruldasemale hobisõidukile tähendada väga keerulist ja kulukat remonti. „Vanemate autode puhul võib mõne detaili leidmine võtta kuid ning omaniku jaoks on sellel autol sageli väga isiklik väärtus,” ütles ta.
PZU hinnangul kasvab hobisõidukite populaarsus Eestis aasta-aastalt ning üha rohkem inimesi soovib oma hooajasõidukeid kindlustada viisil, mis vastaks nende tegelikule kasutusele. „Need puhul on sageli tegemist hobiga, millel on inimese jaoks isiklik tähendus ja emotsionaalne väärtus,” ütles Kaasik.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
