Isamaa esindaja: Valitsuse muudatused tabavad valusalt pensionäre ja üksikvanemaid
Avaldatud: 5 oktoober, 2024Valitsuse kavandatud muudatused sotsiaaltoetuste ja hüvitiste menetlemise aegades suurendavad vaesusriski ning halvendavad inimeste elukvaliteeti, ütleb Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase (Isamaa).
Alates 2025. aastast pikenevad peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi menetlemise tähtajad seniselt 10 tööpäevalt 30 tööpäevani. Lisaks pikeneb pensionide väljamaksmise periood.
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase sõnul seavad valitsuse muudatused pered keerulisse olukorda. „Augusti seisuga on elatisvõlgnike võlasumma kasvanud 120 miljoni euroni – selleks, et ühe vanema pahatahtlikkuse või suutmatuse tõttu ei kannataks laps, sai loodud elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul kui elatist maksma kohustatud vanem seda ei tee. Üksikvanematest on suhtelises vaesus iga kolmas ning üksikvanema jaoks, kes ootab elatisabi või peretoetust, võib pikenenud menetlustähtaeg tähendada olukorda, kus puuduvad vahendid perekonna eest hoolitsemiseks,” rääkis Kase, kelle sõnul võib see paljude jaoks tähendada laenulõksu sattumist.
„Eesti Panga värske statistika näitab, et viivises olevate laenude, ennekõike tarbimislaenude maht on võrreldes aastatagusega kasvanud. Valitsuse planeeritavad tulu- ja käibemaksutõusud teevad olukorra niikuinii keerulisemaks ning järgmised otsused tähtaegade pikendamiseks raskendavad perede olukorda veelgi,” ütles Kase.
Tallinna abilinnapea sõnul puudutavad otsused ka pensionäride heaolu. „Üksi elavate pensionäride vaesusrisk on kõrge ja SKA soovitus arvestada sissetulekute planeerimisel pikema ooteajaga on nende jaoks ebarealistlik. See valitsus on juba pensionäride rahakoti kallale läinud. Loobuti keskmise pensioni tulumaksuvabastusest ning kehtestatakse 2% tulumaks, mida võetakse pensionärilt alates esimest eurost. Pensionimaksete tähtaegade pikendamine suurendab vaesusriski veelgi.”
Statistikaameti 2022. aasta andmete kohaselt elab Eestis suhtelises vaesuses 22,5% inimestest ning absoluutses vaesuses 3,5% elanikkonnast.