Isamaa esimees avalikus kirjas peaministrile: Eestil peab olema riigi energiapoliitika, mitte kolme partei esimehe energiapoliitika
Avaldatud: 30 jaanuar, 2025Järgneb Isamaa esimehe Urmas Reinsalu avalik kiri peamister Kristen Michalile seoses valitsuse energeetikapoliitiliste plaanidega.
Lugupeetav peaminister Kristen Michal
Te andsite sotsiaalmeedias esmaspäeval koos teiste koalitsiooniparteide juhtidega teada, et olete kolmekesi sõlminud kokkuleppe pikaajalise mõjuga energeetikaotsustes.
Need sisaldavad tarbijatele miljarditesse eurodesse ulatuvaid kohustusi konkreetsete elektritootmise viisi äriprojektide subsideerimiseks ning on sisult sügavalt vastuolulised.
Viimast on varem möönnud ka teie enda valitsuse liikmed ning ametnikud.
Viis ja sisu, kuidas kavatsetakse möödaminnes kujundada üks majandusharu subsiidiumimajanduseks ja faktiliselt seada sisse miljarditesse ulatuvad elektrimaksud, ei ole vastuvõetav.
Valitsus viitab motiivina eesmärgina iseeneses seatud kavatsusele saavutada taastuvenergia tootmine kogu tarbimise mahus aastaks 2030.
Selle, olukorda arvestades ebarealistliku eesmärgi realiseerimiseks kavatsetakse, nagu avalikkusele teatati, viia kiirkorras läbi nii mere- ja maismaatuuleparkide toetuse oksjonid, mis näevad ette kuni 20 aastaks Eesti kodu- ja suurtarbijatele kuni 2,6 miljardi euro suuruse subsideerimiskohustuse.
Lisaks kaasnevad riigi tegevuse kaudu tarbijatele täiendavad koormised investeerida täiendavalt võrkudesse ja salvestusse ning vajadus doteerida selle süsteemi toimepidevuseks juhitavate reservvõimsuste arendamist.
Tegemist on Eesti ühiskonna jaoks pikaajaliste kohustuste võtmisega, millel on strateegiline mõju meie majandusele ning energiajulgeolekule.
Väidetavalt asute nimetatud kokkulepet kiirkorras jõustama homsel valitsuse istungil.
Hoiatan teid, et selline läbipaistmatu ja kiirkorras tegevus ei ole kuidagi kohane ja toob kaasa täiendavaid riske.
Palun teid tungivalt mitte langetada sellisel viisil tegutsedes pikaajalisi otsuseid energeetikas.
Rõhutan, et nende otsuste mõjul tekkivad kohustused on ühiskonnale kaugelt pikemad kui teile selleks valimisperioodiks antud mandaat.
Eestil peab olema riigi energiapoliitika, mitte kolme partei esimehe energiapoliitika.
See eeldab, et asju menetletaks õigusriigile kohase loogikaga ning et otsustel oleks peale ühiskondlikku arutelu sisuline ning sotsiaalmajanduslikke mõjusid tervikuna arvestav kvaliteet.
Tuletan meelde, et energeetika vallas on Teie juhtimisel koostatud kliimaseaduse eelnõu, mis on saanud ühiskonnalt hävitava tagasiside.
Omakorda sellele viidates on koostatud energiamajanduse arengukava eelnõu, mida on kooskõlastusel tabanud samasugune saatus.
Teie selle nädala poliitiline kokkulepe sisaldub nimetatud energiamajanduse arengukava projektis, mille valitsuse kinnitatud menetlemise kord näeb ette kaasamise ühiskonnas sisuliste valikute üle, menetlemise Riigikogus ning kinnitamise valitsuses.
Nüüd kavatsete te hakata liikuma tagurpidi – enne kiirkorras otsused, siis strateegia.
See ei ole õigusriigi vääriline asjaajamine.
Te põhjendate kiirkorras tegutsemist sellega, et Euroopa Komisjoni läinud aasta lõpul väljastatud, leevendatud reeglite järgi antud riigiabi luba aegub.
Selline käitumine tekitab hoopis küsimusi õiguskindlusest. Kas teil on kahtlus, et tavareeglite järgi nimetatud doteerimisskeem ei pruugi Euroopa Liidu konkurentsireeglitega kooskõlas olla?
Majanduslikest ja varustuskindluse riskidest.
Viidatud arengukava projekti (ehk siis ka selles tõukuvate teie praeguste poliitiliste kokkulepete) suhtes oli ulatuslik kriitika suunatud sisulise mõjuanalüüsi puudumisele, kogu elektrienergia kogumaksumuse mittearvestamisele, ebarealistlikule investeerimiskoormusele ning riskidele varustuskindluses (viitan siin Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu hoiatusele).
Teie kolmekesi kujundatud kavatsus, asuda kiirkorras üht elektritootmise viisi eelisarendama, toob ekspertide hinnangul kaasa rea tõsiseid riske (ulatuslik rahaline koormus Eesti tarbijatele, ebavõrdne olukord investoritele, elektrituru moonutamine ja uute tehnoloogiate rakendamise takistamine).
Subsiidiumidel rajanev energeetika muutub mitte erandiks, vaid baasstsenaariumiks.
See ei ole vastuvõetav, et ilma sisulise alernatiivide aruteluta kujundate te Eestist subsiidiumimajandust.
See võib tagada küll ülikõrge kapitali tootluse mõnele äriprojektile, kuid sisuliselt tähendab Eesti elanikele ja ettevõtetele faktilise maksukoormuse tõusu.
Sisult panete ette aastakümneteks Eestis elekter täiendavalt, ulatuslikult ja prognoosimatult maksustada.
Mida siis teha?
Aasta tagasi esitas Isamaa ettepaneku valitsusele luua viivitusteta energiapoliitiline tegevuskava, lähtudes eeldustest, et
1) Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealhulgas tagama varustuskindluse juhitava võimsusega,
2) ühiskonnal, ettevõtjatel ja investoritel on selgus energiapoliitilise tuleviku osas,
3) langetatud valikute korral on tuvastatav nende maksumus kogu elektrienergia terviktsüklis tootmisest tarbimiseni,
4) tegevused on allutatud konkurentsvõimelise elektrienergia hinna eesmärgi saavutamisele.
Kordan Teile seda ettepanekut.
Meie energiapoliitika eesmärk peab olema hinna konkurentsivõime ning varustuskindlus ning tegevuskava peab rajanema selle kavatsuse elluviimisele.
Teie kavandatud poliitilised kokkulepped paraku ühiskonnale seda kindlustunnet ei anna, ei otsustamise viisi ega ka otsuste avalikkuseni jõudnud sisu kvaliteedi osas.
Annan Teile samuti tungiva soovituse kujundada valitsuse seisukohad Eesti huvide kohta Euroopa energiapoliitiliste arengute osas. Viitan muuhulgas Euroopa Liidu eesistuja Poola peaministri üleskutsele asuda reformima heitkogustega kauplemise süsteem. See on praktilise tähtsusega, pidades silmas meie elulisi energiajulgeoleku huvisid.
Võtame kokku.
Teie koos koalitsiooni juhtidega kannate vastutust.
Loobuge kavandatud viisil ja kiirkorras otsuste läbisurumisest ja tehke seda selge sõnumiga tänasel valitsuse istungil.
Mõistlik on energeetikas tegutseda ratsionaalselt ning seada venitusteta õiged energiapoliitilised eelistused.
Urmas Reinsalu
Isamaa esimees