Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

Tõrva vallavolikogu otsustas viimasel, 16. oktoobri istungil jalgpallistaadioni jaoks mõeldud raha 140 000 eurot panna hoopis kooli staadioni korrastamiseks.

See pani Tõrva jalgpallistaadioni eest võidelnud jalgpalliklubi juhi ja treeneri Heigo Kosemetsa vanduma. „I SAY BULLSHIT,” (tõlkes: Ma ütlen pullikaka) ütles Kosemets oma arvamuse asja kohta välja sotsiaalmeedias.

Siin on treeneri seletus, mis räägib enda eest:

Tõrva Vallavolikogu 16. oktoobri istungil otsustati Spordikomisjoni ettepanekul lõpetada tegevused jalgpalliväljaku rekonstrueerimiseks ja selleks mõeldud rahad mujale kantida.

Huvitav, et mina kui Jalgpalliklubi eestvedaja ja juhatuse liige saan sellisest otsusest teada lugedes vallavolikogu istungi protokolli. Miks ei kaasatud Jalgpalliklubi sellesse arutellu Spordikomisjonis!?! Palju oodata – võib-olla Tõrvas tõesti, aga võiks ju vähemasti teavitada, et selline teema laual! Või siis tagantjärgigi teavitada sellisest otsusest. Aga ei, ju siis pole oluline.

Panin kirja mõned nendest mõtetest, mis mul protokolli lugedes peast läbi käisid.

Kas vallajuhid ei saa aru mida tahavad või lihtsalt ei julge selgelt välja öelda, et nad ei taha jalgpalliväljakut?!

Maido Ruusmann: „Jalgpallistaadioni rekonstrueerimise plaan on kütnud aeg-ajalt kirgi, aga kuhugi me jõudnud pole, pole väga selgelt kokku lepitud, mida me tahame.”

Korraldasime 7. märtsil koosoleku, kus osalesid Jalgpalliklubi lapsevanemad, juhatuse liikmed ja Tõrva vallavolikogu esimees Enn Mihailov, vallavanem Maido Ruusmann ja spordimetoodik Tiina Neumann. Koosoleku lõpus näitas Enn Mihailov näpuga Jalgpalliklubi juhatuse liikme Mairo suunas ja küsis ülbel toonil, et kas Mairo ikka sai aru, milles kokku lepiti, ja sama tegi ta ka minu suunas.

Heh…kummaline, et vallajuhid ise ikka ei saanud aru, milles kokku lepiti! Kui ei mäleta enam, siis oleks võinud ju küsida. Pole hullu, tuletan meelde! Valla poolt tuli info, et isegi koos EJL toetusega, ei ole vald võimeline meeste jaoks vajalikes mõõtudes jalgpalliväljakut rajama ja otsustati, et väljak korrastatakse sellistelt, et lapsed saaksid turvaliselt ja parema kvaliteediga treeninguid teha ja liigamänge mängida.

Siinkohal vastan ka Ilona Leetma repliigile: „Jalgpalliliit lubas raha anda, seda raha ei tule.“ Tundub, et meie vallavanem ei ole siiani saanud aru tõsiasjast, et Jalgpalliklubi pöördus Liidu poole lisarahastuse saamiseks, eesmärgiga, et saaksime puuduoleva summa, mis võimaldab rekonstrueerimise käigus laiendada väljakut selliseks, et seal saaksid oma kodumänge pidada kõik Tõrva JK võistkonnad. Seda kõike eeldustel, et linn/vald näitab initsiatiivi ja soovib ise jalgpalliväljakut rekonstrueerida ning Jalgpalliklubi on võrdväärne partner linnale/vallale selles tegevuses.

Ilmekas näide sellest. Mõned kuud tagasi küsisin vallalt projekti, mille nad esitasid EAS-ile jalgpalliväljaku rekonstrueerimise teotuseks, siis vastati mulle, et kõrvalistele isikutele andmeid ei avaldata! Oleme saatnud Vallavalitsusele e-kirju päringuga väljakuga toimuva suhtes, kuid selgeid vastuseid meile ei anta. Viimane info on, et valla õigusinimesed veel otsustavad, kas vaidlustavad EAS-i negatiivset otsust või mitte.

Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine lahendab ka jalgpalliväljaku küsimuse?!

Maido Ruusmann: „…meie vajadusi võiks rahuldada 300m staadioniring ja sees oleks kunstmuru väljak…“

Enn Mihailov: „Täna ehitame jälle jalgpallistaadionit, võib-olla tuleb ta siis üldse sulgeda?…Kui paneme kaks kõrvuti, siis gümnaasiumi staadioniga lahendatakse ka jalgpalli küsimus ära.“

Sellised avaldused volikogu esimehelt on ju täitsa ebakompetentsed. Palun, küsige vastava ala spetsialistilt nõu, enne kui selliseid loosungeid välja ütlete. Mismoodi kujutatakse ette olukorda, kus näiteks hüpatakse teivast või visatakse oda samal ajal kui jalgpallid seal lendavad?! Absurdsus! Pealegi ca 70m pikal väljakul, mida soovitakse gümnaasiumi staadionile, saavad oma kodumänge pidada kuni 12-aastased lapsed, kõik vanemad lapsed peavad ikkagi oma kodumängudega kolima Tõrvast ära.

Karl Kirt: „Praegu külalisvõistkonnad ütlevad, et põllu peal mängitakse.“ Just nii, hoiame hinge kinni, et keegi neist Liitu kaebust ei kirjuta. Muuseas mõnel korral oleme sellest väga napilt pääsenud, enamasti tänu Jalgpalliklubi eestvedajate isiklikele tutvustele.

Jalgpalliväljak eelarvestrateegiast välja!

Spordikomisjon võttis seisukoha, et jalgpalliväljaku rekonstrueerimiseks mõeldud raha tõsta ümber gümnaasiumi staadioni peale. Spordikomisjoni esimees Harry Mägi: „Mina jäin ka sama meelt, et 140 tuh (jalgpalliväljaku rekonstrueerimiseks mõeldud ressurss) gümnaasiumi staadionile…”

Vallavolikogu hääletas jalgpalliväljaku jaoks mõeldud summa 140 000€ tõsta ümber gümnaasiumi staadionile, seda 21 poolthäälega, seejuures vastu ja erapooletuid ei olnud.

Milleks Tõrvale Jalgpalliklubi vaja on?!

Agu Kabrits: „Pikki aastaid räägime jalgpalliväljakust, jalgpalli organisatsioon on olnud nõrk, ta on baseerunud lastevanematel, kelle lapsed parajasti jalgpalli mängivad, pikaajaline traditsioon on olematu.“

Esiteks, Agu, minul veel ei ole endal lapsi. Ometigi olen Tõrva Jalgpalliklubi juba aastaid vedanud ja hoidnud Tõrva lastele võimalust jalgpalli harrastamiseks. Teen seda oma vabast ajast, põhitöö kõrvalt. Tasu ma selle eest ei saa, vastupidiselt – olen oma isiklikku raha panustanud Klubisse. Olen teinud tohutult ohverdusi Jalgpalliklubi eest. Näiteks kui treener Sergei otsustas, et tahab uusi väljakutseid ja lahkus Jalgpalliklubist, siis asusin ise tema kohustusi täitma, et lastel oleks Tõrvas jalgpallitreener ja nad saaksid jätkata jalgpalli harrastamisega. Muuseas, kaotasin sellega pooleteiseks aastaks 2/3 oma igakuisest sissetulekust.

Tänaseks oleme jõudnud seisu, kus Jalgpalliklubis on kaks täiskohaga jalgpallitreenerit ja anname lisatööd ka Tõrva vallas elavale raamatupidajale.

Mis puutub traditsioonidesse, siis mida mõeldakse traditsioonide all? See on selline „fluffy“ sõna, mida hea öelda, aga tegelikku sisu üksikult ei oma. Organiseeritud jalgpallitreeningud Tõrvas on järjepidevalt toimunud natuke rohkem kui 18 aastat – on see traditsioon!? Kas see on pikaajaline traditsioon? Veel eelmisel ja ka eelnevatel hooaegadel oli Tõrva Jalgpalliklubi „kodumängude“ keskmine pealtvaatajate arv Karksi-Nuia väljakul üks liiga suurimaid – on see traditsioon, mida saaks võimendada, kui Tõrva valla inimesed ei pea sõitma 30km kaugusele mängu vaatama ja meie Jalgpalliklubi omad lapsed saaksid ka esindusmeeskonna mängudele kaasa elada?!

Statistikaameti viimaste andmete põhjal elab Tõrva vallas 5-14(k.a.)-aasta vanuseid lapsi 609, nendest 62 osaleb Jalgpalliklubi treeningutel. See on rohkem kui 10 protsenti! Seda üllatavam on vallavolikogu esimehe Enn Mihailovi küsimuse vormis repliik eelpool mainitud 7. märtsi koosolekul, kui hõiskas, et milleks teile seda oma jalgpalliklubi üldse vaja on!

Enn, mulle isiklikult ei olegi vaja seda Jalgpalliklubi. Ilma Tõrva Jalgpalliklubita on mul palju rohkem ressursse, nii rahalisi kui ajalist, et nautida oma vaba aega. Teen seda Tõrva kui kogukonna ja Tõrva valla laste ja teiste jalgpallihuviliste jaoks. Selleks, et täna oleks noortel paremad võimalused jalgpalli harrastamiseks kui olid seda minul, et anda tagasi jalgpallile seda, mida ta andis mulle.

Lõpetan oma arvamuse Paul F. Davis’e tsitaadi teise lausega: “…Go where you are celebrated, not merely tolerated.“ (tõlkes: Mine sinna, kus ollakse sinust vaimustuses, mitte kus sind lihtsalt talutakse).

Tõrva Vallavolikogu 16. oktoobri istungi protokolli saad lugeda siit: https://torva.kovtp.ee/vallavolikogu-protokollid

Viimased uudised