Euroopa riigid leppisid kokku 21. sanktsioonide paketis, mis hõlmab Vene panku

Pilt: Pexels

Euroopa Liidu riikide saadikud leppisid täna neljapäeval 23. juulil kokku 21. sanktsioonide paketis Venemaa vastu seoses sõjaga Ukrainas, kehtestades piiranguid Venemaa pangandussektorile ja leides samal ajal kompromissi Kreekaga Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) piirangute leevendamiseks, teatasid EL-i diplomaadid.

Pakett, mida EL nimetas oma suurimaks nelja aasta jooksul, andis üheaastase erandi automaatse pikendamisega, mis võimaldab EL-i ettevõtetel pärast Kreeka nõudmisi Venemaa veeldatud maagaasi kolmandatesse riikidesse transportida. Sanktsioonide kehtestamiseks on vaja ühehäälsust, vahendab Reuters.

„Liikmesriigid näitasid üles solidaarsust Kreekaga ja eeldatakse, et Kreeka teeb tulevikus sama teiste suhtes,” ütles üks EL-i diplomaat.

Ateena väitis, et kavandatav keeld Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) ümberlaadimisteenustele viiks turuosa lihtsalt Euroopast välja ega mõjutaks Venemaa tulusid. Meetme jõustumine oli kavandatud 1. jaanuarile. Sellest kuupäevast alates on Venemaa LNG import EL-i endiselt keelatud.

Kreeka on Euroopa LNG-tankerite turul juhtival kohal ja kuulub maailma suurimate tegijate hulka, konkureerides Jaapani, Hiina ja Ameerika Ühendriikidega.

EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas teatas sotsiaalmeedias, et sanktsioonipakett on „suurim viimase nelja aasta jooksul, hõlmates kokku 218 üksust”.

Need üksused ja isikud satuvad sanktsioonide täieliku raskuse alla, sealhulgas varade külmutamine ning reisimis- ja tehingukeelud.

Piirangud on suunatud pangandussektorile, et survestada Venemaa finantssüsteemi ajal, mida EL peab majanduse jaoks haavatavaks. Venemaa ettevõtetel on õnnestunud säilitada kaubandus- ja finantsvooge väikeste või piirkondlike laenuandjate ning krüptovaluutavõrgustike kaudu.

„Oleme rünnanud enam kui sadat panka ja krüptooperaatorit, üle 40 varilaevastiku laeva ja mitut naftatöötlemistehast Venemaal ja Valgevenes, mis aitavad Moskva sõda käimas hoida,” märkis Kallas oma postituses.

Üks diplomaatilistest allikatest täpsustas, et pakett hõlmab lisaks Moskva börsile ka 94 Venemaa finantsasutust – peamiselt panku. Loetelude kohaselt on sanktsioonidega hõlmatud pankade koguarv üle 100 ehk enam kui pool Venemaa 213 rahvusvaheliselt seotud laenuandjast.

Pakett sisaldab eraldi tehingukeelde 32 nimetatud panga suhtes, mis tähendab nende väljalülitamist ülemaailmsest finantsmaksete süsteemist SWIFT. Venemaa suurimad pangad lülitati süsteemist välja varsti pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Pakett näeb ette Venemaa naftale kehtestatud hinnalae (44,10 dollarit barreli kohta) külmutamist 12 kuuks. Hinnalae eesmärk on vähendada Venemaa tuluallikaid, tekitamata seejuures naftahinna šokki.

Kavandatud ülevaatuse käigus oleks hinnalage tõstetud, kuna Iraani konfliktist tingituna toornafta hinnad tõusid, see oleks toonud Moskvale märkimisväärselt suuremat tulu lääne transporditeenuseid kasutades tehtud müügitehingutest.

Siiski müüakse suuremat osa Venemaa naftast hinnaga, mis ületab kehtestatud piirmäära. Venemaa peamine eksporditav naftasort Urals on alates veebruarist püsinud piirmäärast tunduvalt kõrgemal tasemel ning selle hind oli sel nädalal – ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta – ligikaudu 67,50 dollarit barreli kohta.

Me… külmutame nafta hinnalae korrigeerimise üheks aastaks, et Venemaa sõjamasin ei saaks turušokkidest kasu,” kirjutas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sotsiaalmeedias.