Euroopa Komisjoni demograafiaaruanne: muutustega kaasnevad väljakutsed, aga ka võimalused

Pilt: Pexels

Täna avaldas Euroopa Komisjon kolmanda aruande demograafiliste muutuste kohta ELis. Aruandes tuuakse esile nii muutustega seotud probleemid kui ka võimalused, mis võivad aegsasti ja tõhusalt tegutsedes toetada konkurentsivõimet, innovatsiooni, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kestlikku arengut.

Euroopa elanikkond kahaneb ja vananeb, mis omakorda tekitab probleeme tööturul, tervishoius, hooldussüsteemides ja riigi rahanduses. Samas saavad pikaealisem ja tervem elanikkond pikemalt tööturul olla ning aidata kaasa innovatsioonile ja majanduskasvule. Sihipärased poliitilised otsused oskuste, hoolduse, eluaseme ja regionaalarengu vallas aitavad EL liikmesriikidel demograafiliste muutuste mõju leevendada.

Euroopa rahvastik kahaneb, kuid inimesed elavad kauem kui kunagi varem

Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud aruande kohaselt on Euroopa 450,6 miljoniline rahvaarv saavutanud haripunkti. Prognooside kohaselt on rahvaarv 2050. aastaks ligikaudu 445 miljonit ja 2100. aastaks 398,8 miljonit inimest, mis tähendab kokku umbes 11,7% vähem võrreldes 1970ndatega.

Samal ajal elavad eurooplased kauem kui kunagi varem ja nende oodatav eluiga sünnihetkel on 2024. aasta seisuga 81,5 aastat (Eestis 79,8). See näitab, et paranenud on nii tervishoid, elatustase kui ka sotsiaalsed tingimused. 2050. aastaks on peaaegu iga kolmas ELi elanik 65-aastane või vanem ja oodatav eluiga võib 2100. aastaks ületada naiste puhul 90 aastat ja meeste puhul 86 aastat. 2023. aastal ELis sündinud laps võib eelduste kohaselt elada ilma raske haiguseta kuni 75,3 aastani.

Demograafiliste suundumustega kaasnevad aga tööjõupuudus ja riigieelarve pingeline olukord, surve hooldus-, haridus- ja koolitussüsteemidele ning piirkondlikule ühtekuuluvusele. Samal ajal pakub see ka uusi võimaluse – näiteks kasvab pikaealisusega seotud majandus, mis avab uusi turge spetsiaalselt eakatele mõeldud toodetele, teenustele ja uuendustele ning pakub võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks. Ühtlasi on see võimalus edendada innovatsiooni tervishoiu-, tehnoloogia- ja finantsteenuste valdkonnas.

Tööjõu- ja hooldusvajadused muutuvad

Aruande kohaselt kujundab ELis toimuv suur demograafiline muutus ümber ELi tööturgu ning nõuab osalemise ja tootlikkuse suurendamist. Ligikaudu 20% tööealistest inimestest jäävad tööturult eemale (Eestis ca 26%) ja sooline tööhõivelõhe on 10%. Samuti ei õpi, tööta ega osale mõnel koolitusel 8 miljonit noort (Eestis on NEET-noorte osakaal ligikaudu 11%). Samal ajal kasvab 55–64aastaste tööhõive võrreldes mõne aastakümne taguse ajaga. EL toetab naiste osalemist tööturul, aitab noortel oskusi omandada, võimaldab eakamatel töötajatel soovi korral aktiivsena püsida ning suurendab innovatsiooni ja tehisintellekti kaudu tootlikkust.

Ka sündimus väheneb ja kuna Euroopa ühiskond vananeb, väheneb tööjõuealine elanikkond. Tööjõupuuduse leevendamisel mängib juba praegu olulist rolli oskustöötajate ränne. Väljastpoolt ELi meelitatud talentidest on abi tähtsates majandussektorites, innovatsioonis ja elanikkonna vananemise mõju tasakaalustamisel. Siiski peaks prioriteediks jääma juba ELis elavate inimeste oskuste täiendamine ja ümberõpe.

Üleminek pikaealisuse ühiskonnale suurendab ka vajadust tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste järele. Toetust vajavate inimeste arv kasvab 2070. aastaks eeldatavasti 36 miljonilt 48 miljonile ja üle 80-aastaste inimeste osakaal kahekordistub. Kuigi eelarve jaoks on see koormav, soodustab see samas innovatsiooni ja hooldussüsteemide tõhustamist.

EL aitab liikmesriikidel demograafiliste muutustega toime tulla mitmesuguste poliitikameetmete abil, mis toetavad inimesi igas eluetapis. Komisjoni ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) kohta käsitletakse demograafilist muutust riiklike ja piirkondlike partnerluskavade ühe eesmärgina.

Lisateave

Täismahus pressiteade