Euroopa Komisjon tutvustas Euroopa taasrelvastamise kava ja Euroopa kaitse valget raamatut
Avaldatud: 19 märts, 2025
Kaitseväe pilt. Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja esitlesid täna Euroopa kaitse valget raamatut „Kaitsevalmidus 2030”. Komisjon esitles ka taasrelvastamise kava „ReARM Europe” ja valge raamatu juurde kuuluvat kaitsepaketti, mis pakub ELi liikmesriikidele rahalisi võimalusi, et kiiresti ja märkimisväärselt suurendada investeeringuid kaitsevõimesse.
Taasrelvastamise kava eesmärk on tugevdada üleeuroopalist kaitsevõimet uute finantsvahenditega, valges raamatus aga esitatakse uus kaitsekontseptsioon ja määratakse kindlaks investeerimisvajadused. Meetmed võimaldavad leida kiiresti võimalusi Ukraina edasiseks toetamiseks, aga tegeleda ka pikaajalise vajadusega suurendada Euroopa julgeolekut ja kaitset.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Rahudividendi ajastu on nüüdseks ammu möödas. Julgeolekuarhitektuuri, millele me tuginesime, ei saa enam pidada enesestmõistetavaks. Euroopa on valmis tegutsema. Peame investeerima kaitsesse, tugevdama oma võimeid ja lähenema julgeolekuprobleemidele ennetavalt. Tegutseme otsustavalt ja esitame 2030. aasta valmisoleku tegevuskava koos suuremate kaitsekulutustega, mis on olulised investeeringud Euroopa kaitsetööstusvõimesse. Peame rohkem investeerima Euroopasse. See tähendab ka Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamist. See tähendab innovatsiooni toetamist. See tähendab kogu ELi hõlmava kaitseotstarbelise varustuse turu loomist.”
ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Kaja Kallas: „Kui palju me kaitsesse investeerime, näitab seda, kui kõrgelt me oma kaitset hindame. Viimastel aastakümnetel ei ole me sellele piisavalt kõrget hinda määranud. Peame rohkem kulutama. Samal ajal on väärtus, mille lisame tänu koostööle, hindamatu. See annab meile konkurentsieelise, millele ei ole võrdset kusagil maailmas. Valges raamatus „Kaitsevalmidus 2030” esitame konkreetsed viisid selle saavutamiseks. Olenemata sellest, kas me toetame Ukrainat, tegeleme oma võimete suurendamisega või seisame maailma eest, kus ei kehtiks tugevama õigus, üheskoos oleme alati tugevamad.”
Euroopa kaitse valge raamat „Kaitsevalmidus 2030”
Valges raamatus esitatakse lahendused kriitiliste võimelünkade kõrvaldamiseks ja tugeva kaitsetööstusbaasi loomiseks. Samuti pakutakse liikmesriikidele välja viise, kuidas teha ulatuslikke kaitseinvesteeringuid, hankida kaitsesüsteeme ja säilitada pikas perspektiivis Euroopa kaitsetööstuse tegevusvalmidus. See on Euroopa julgeoleku jaoks hädavajalik. Euroopa peab investeerima oma julgeolekusse ja kaitsesse, toetades samal ajal jätkuvalt Ukrainat, kes kaitseb end Venemaa agressiooni eest. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks tuuakse valges raamatus välja mitu tegevussuunda:
- kõrvaldada võimelüngad, eeskätt liikmesriikide kindlaks tehtud kriitilise tähtsusega võimevaldkondades;
- toetada Euroopa kaitsetööstust nõudluse koondamise ja ühishangete kaudu;
- toetada Ukrainat suurema sõjalise abi ning Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuse tihedama lõimimise kaudu;
- süvendada ühtset kaitseturgu muu hulgas eeskirjade lihtsustamisega;
- kiirendada kaitsevaldkonna ümberkujundamist selliste murranguliste innovatsioonilahendustega nagu tehisintellekt ja kvanttehnoloogia;
- suurendada Euroopa valmisolekut halvimateks stsenaariumideks, parandades sõjaväelist liikuvust ja varude soetamist ning tugevdades ELi välispiiri, eeskätt maismaapiiri Venemaa ja Valgevenega;
- tugevdada partnerlusi samameelsete riikidega üle maailma.
Euroopa taasrelvastamise kava „ReARM Europe”
President von der Leyeni teate kohaselt võimaldab taasrelvastamise kava teha üle 800 miljardi euro ulatuses investeeringuid, mis on üles ehitatud järgmistele sammastele.
1.Avaliku sektori vahendite kasutamine riigikaitses riiklikul tasandil
Komisjon on teinud ettepaneku aktiveerida stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud riikide vabastusklausel, mis annab ELi liikmesriikidele täiendava eelarvepoliitilise manööverdamisruumi oma kaitsekulutuste suurendamiseks.
Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad kõrvalekalded piirduma järgmisega:
- suurendada võib üksnes kaitsekulutusi, mis on valitsemisfunktsioonide klassifikaatoris (COFOG) määratletud statistilise kategooriaga „kaitse“;
- kuni 1,5% SKPst iga vabastusklausli kasutamise aasta kohta;
- mitte kauem kui neli aastat.
2.Euroopa julgeolekumeetmete uus sihtotstarbeline rahastamisvahend – SAFE
Arvestades kujunenud erandlikku olukorda, laenab komisjon kapitaliturgudelt kuni 150 miljardit eurot, tuginedes oma väljakujunenud ühtsele rahastamisviisile, et aidata ELi liikmesriikidel kiiresti ja märkimisväärselt suurendada investeeringuid Euroopa kaitsevõimesse. Need vahendid makstakse taotluse korral välja huvitatud liikmesriikidele riiklike kavade alusel.
Väljamaksed vormistatakse konkurentsivõimelise hinnaga ja soodsalt struktureeritud pikaajaliste laenudena, mille maksavad tagasi toetust saavad liikmesriigid. Laenud tagatakse ELi üldeelarve manööverdamisruumiga. SAFE võimaldab liikmesriikidel viivitamata ja ulatuslikult suurendada oma kaitseinvesteeringuid Euroopa kaitsetööstuse ühishangete kaudu, keskendudes esmatähtsatele võimetele. See võimaldab tagada koostalitlusvõime ja prognoositavuse ning vähendada tugeva Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi loomise kulusid. Ukraina ja EFTA/EMP riigid saavad ühishangetega liituda ning varusid on võimalik osta ka nende tootjatelt. Samuti võimaldab SAFE ühishangetega liituda ELiga ühinevatel riikidel, kandidaatriikidel ja ELiga julgeoleku- ja kaitsepartnerlusi sõlminud riikidel, et koondada nõudlust.
3.Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi vahendite ja erakapitali kasutamine Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu kaudu
Taasrelvastamise kava toetub ka EIP grupi panusele, et laiendada kaitse- ja julgeolekuprojektidele antavate laenude ulatust. Lisaks märkimisväärsete rahaliste vahendite eraldamisele saadab see positiivse signaali ka turgudele.
Avaliku sektori investeeringutest aga üksi ei piisa kaitsetööstuse investeerimisvajaduste rahuldamiseks. EL peab tagama, et Euroopa kaitsetööstusel alates idufirmadest kuni suurte ja kogenud ettevõteteni oleks võimalikult hea juurdepääs erasektori rahastamisele kas pankade või kapitaliturgude kaudu. Selleks lihtsustab komisjoni täna vastu võetud hoiuste ja investeeringute liidu strateegia erasäästude suunamist tõhusamatele kapitaliturgudele ja elutähtsatesse majandussektoritesse, nagu kaitsetööstus, et eurooplastel oleks lihtsam neisse investeerida.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
