Euroopa Komisjon esitas elektrifitseerimise tegevuskava ja ettepanekud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimiseks

Pilt: Pexels

Euroopa Komisjon esitas täna elektrifitseerimise tegevuskava ja ettepanekud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) muutmiseks, et toetada ELi tööstust puhtale tootmisele üleminekul ja elektrifitseerimisel.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Parim viis vähendada Euroopa sõltuvust fossiilenergiast on varustada meie majandust puhastest ja omamaistest energiaallikatest toodetud elektriga. Täna teeme ettepaneku muuta Euroopa maailma esimeseks elektri jõul tegutsevaks maailmajaoks. See on ka investeerimise ja sõltumatuse kava, alandamaks elektrihindu ja kohandamaks süsinikuturgu vastavalt geopoliitilisele olukorrale. Seda selleks, et puhtale energiale üleminek jätkuks, meie tööstus saaks leevendust ja süsinikuheide väheneks.”

Kliima, nullnetoheite ja puhta majanduskasvu volinik Wopke Hoekstra: „ETS on tõestanud, et süsiniku hinnastamine toimib. See on vähendanud heitkoguseid, tugevdanud Euroopa energiajulgeolekut ja taganud investeeringud. Tänane ettepanek heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise kohta teenib kolme peamist eesmärki: kliimameetmed, konkurentsivõime ja sõltumatus. Sellega edendatakse kliimameetmeid, muutes heitkogustega kauplemise süsteem ka tõeliseks innovatsiooni ja investeeringute mootoriks.”

Geopoliitilised vapustused on korduvalt näidanud, kui sõltuv on Euroopa imporditud fossiilkütustest. Need on tõstnud energiahindu nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete jaoks ning vähendanud meie konkurentsivõimet. Kuigi 70% ELi elektrist toodetakse nüüd kodumaistest puhastest energiaallikatest, on elektrifitseerimise määr viimase kümne aasta jooksul 23% juures seisma jäänud. Eelkõige tuleb kiirendada energiat tarbivate sektorite, nagu tööstuse, transpordi ja hoonete elektrifitseerimist.

Muutunud geopoliitilises ja majanduslikus kontekstis on ELi tööstus suurema surve all. ELi peamist süsinikuheite vähendamise vahendit – heitkogustega kauplemise süsteemi – tuleb ajakohastada selliselt, et sellest saaks lisaks kliimaeesmärkide saavutamise vahendile ka Euroopa innovatsiooni ja investeerimise mootor.

Alates selle loomisest 2005. aastal on ETS toonud tulu üle 270 miljardi euro, mille abil on muu hulgas vähendatud tööstuse süsinikuheidet ja ajakohastatud Euroopa energiasüsteemi. Samal ajal on see aidanud Euroopal vähendada heitkoguseid 50% võrra süsteemiga hõlmatud sektorites. Turupõhine süsteem tagab ühtse ja prognoositava toimimise kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Milliseid suuremaid muudatusi täna välja pakutud reform kaasa toob?

Süsteemi reform toob tööstusele leevendust, aga säilitab samal ajal selle keskse rolli heitkoguste vähendamisel ja puhtale energiale üleminekul.

Peamised muudatused:

1. Uuendatakse lineaarset vähendamistegurit: aastatel 2031–2035 hakkab see olema 3,7% ning aastatel 2036–2040 1,7%. Nii muudetakse heitkoguste vähendamise trajektoor sujuvamaks ja viiakse see kooskõlla liikmesriikide poolt Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud süsinikuheite vähendamise eesmärgiga aastaks 2040. Lisaks nähakse ette kuni 2% ulatuses kvaliteetsete rahvusvaheliste süsinikukrediitide kasutamine. See võimaldab rahastada dekarboniseerimisprojekte väljaspool ELi ning pakub aastatel 2036–2040 täiendavat paindlikkust heitkoguste vähendamiseks Euroopas.

2. Tugev rõhk läheb investeeringutele. Tööstuse dekarboniseerimise panga kaudu suunatakse tööstuse dekarboniseerimisse 100 miljardit eurot. ETSi innovatsioonifond jätkab tegutsemist ning toetab ka edaspidi uuenduslike puhaste tehnoloogiate esmakordset kaubanduslikku kasutuselevõttu paljudes eri sektorites. Lisaks peavad liikmesriigid suunama vähemalt 50% oma riiklikest ETSi tuludest investeeringutesse, mis aitavad vähendada süsteemiga hõlmatud sektorite heitkoguseid.

3. Liikmesriikide vaheline solidaarsus jääb ETSi keskmesse. Moderniseerimisfondist toetatakse jätkuvalt väiksema sissetulekuga liikmesriike, sh Eestit, et aidata neid energiasüsteemide ajakohastamisel ja tööstuse ümberkujundamisel.

4. Saastekvoote eraldatakse ettevõtjatele tasuta ka pärast 2030. aastat, seda aga tingimusel, et ettevõtted teevad tasuta kvootide väärtuse ulatuses investeeringuid süsinikuheite vähendamiseks Euroopas.

5. Ettepanekuga lõimitakse süsteemi ka püsiv süsiniku sidumine. See annab täiendavat paindlikkust sektoritele, kus heitkoguste vähendamine on kõige keerulisem, ning toetab samal ajal nende tehnoloogiate laialdasemat kasutuselevõttu Euroopas.

Võrdlusaluseid käsitleva ettepanekuga suurendatakse aastatel 2026–2030 tööstusele tasuta eraldatavate saastekvootide kogust 6 miljardi euro võrra. Süsiniku piirimeetmega (CBAM) hõlmatud sektorites aeglustatakse saastekvootide tasuta eraldamise vähendamist ja selle järkjärgulise kaotamise aega pikendatakse 2038. aastani.

Komisjon teeb ka ettepaneku turustabiilsusreservi reformimiseks, et veelgi tugevdada turu stabiilsust ja prognoositavust, säilitada likviidsus ja vähendada hindade ülemäärast volatiilsust.

Ettepanekuga tugevdatakse süsteemi lennundus- ja merendussektoris ning laiendatakse seda jäätmete põletamisele. Sellega luuakse neis sektorites uusi ärivõimalusi, vähendatakse reeglitest kõrvalehoidmise riske ja tagatakse ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused.

Elektrifitseerimise tegevuskava

Elektrifitseerimine toob Euroopa tarbijale selget kasu. Elektriauto kasutaja võib samaväärse fossiilkütusel töötava autoga võrreldes säästa kuni 78%. Üleminek gaasikateldelt soojuspumpadele vähendaks ELi kodumajapidamiste keskmist küttearvet kuni 60% ja aitab samal ajal kliimamuutustega kohanemisel. Elekter on aga kallis, sageli kolm korda kallim kui gaas. Võrguühenduste loomine võib võtta aastaid ning paljusid innovaatilisi tehnoloogiaid ei võeta kunagi suuremas mastaabis kasutusele. Ettevõtetel on fossiilkütustelt elektrile üleminekuks liiga vähe stiimuleid. Elektrifitseerimskavaga soovitakse vähendada hinnalõhet elektri- ja fossiilenergia kulude vahel ning stimuleerida puhtamate elektripõhiste tehnoloogiate (soojuspumbad, elektrisõidukid, elektrilised tööstusprotsessid) kasutuselevõttu kogu Euroopas.

Tegevuskava raames tehakse ettepanek, millega antakse liikmesriikidele võimalus vähendada teatavate tarbijarühmade võrgutasusid ja energiamahukate ettevõtete makse. Samuti soodustatakse nutiarvestite kiiremat kasutuselevõttu, et tarbijate energiaarved muutuksid väiksemaks. Ettepaneku eesmärk on ka tagada, et elektrit ei maksustataks kõrgemalt kui gaasi. Samuti tuleb kiirendada võrgu kasutuselevõttu. Euroopa elektrivõrgud on ühed maailma suurimad ja usaldusväärsemad, kuid uutel ühendustel on pikad ootejärjekorrad ja olemasolevat võrku ei kasutata siiski nii tõhusalt kui vaja.

Kavaga toetatakse ka elujõuliste investeerimisprojektide arendamist ning puhaste tehnoloogiate tootmisvõimekuse suurendamist. Lähtutakse kogu väärtusahelat hõlmavast lähenemisest, et tugevdada elektrifitseerimise majanduslikku mõju. Elektrifitseerimisel on potentsiaal luua sadu tuhandeid kvaliteetseid töökohti ning oluline on investeerida inimeste oskuste arendamisse, et tööturg oleks muutusteks valmis.

Lisateave

Täismahus pressiteade