Erektsioonihäire võib olla esimene märk südame-veresoonkonnahaigusest

Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused endiselt peamine surmapõhjus. Eriti murettekitav on see, et mehed haigestuvad ja surevad südamehaigustesse sageli varem kui naised. Üks varajane, kuid sageli tähelepanuta jääv hoiatusmärk võib olla erektsioonihäire.

Tartu Ülikooli kliinikumi Meestekliiniku juht dr Kristjan Pomm tõdes, et erektsiooniprobleemid pole sugugi haruldased. Ligikaudu 10-20% meestest kogeb seda ning vanuses 40-70 on probleemiga kokku puutunud juba ligi pooled mehed.

Hoolimata sellest, et tegemist on levinud murega, ei pöördu mehed siiski arsti poole. „Sageli arvatakse, et erektsioonihäired on seotud stressi või ärevusega. See võib nii olla, kuid mitte alati. Erektsioonihäire võib olla hoopis varajane märk veresoonte lupjumisest ja südame-veresoonkonnahaiguste riskist,” ütles dr Pomm. Ta selgitas, et põhjus peitub selles, et peenise veresooned on väga väikese läbimõõduga ning kui need hakkavad kolesterooli ladestumise tagajärjel ahenema, tekib probleem seal oluliselt varem kui südames või ajus. „See tähendab, et erektsioonihäire võib ilmneda aastaid enne infarkti või insulti.”

Ta tõi välja, et kui erektsioonihäire jääb tähelepanuta, siis on risk haigestuda südame isheemiatõvesse 65% ja insuldi risk 43% suurem. Seega ei tasu seda sümptomit ignoreerida.

Kuidas aru saada, milles asi?

Meditsiiniliselt räägitakse erektsiooniprobleemist siis, kui vähemalt kolme kuu jooksul ei ole erektsioon piisav seksuaaleluks. Dr Pomm tõdes, et ühele lihtsale küsimusele vastates saab teha selgeks, kas tegemist võib olla veresoonte kahjustumisest tingitud või pigem psühholoogilise probleemiga. „Kui vastus küsimusele „Kas esineb hommikusi või öiseid erektsioone?” on „jah”, siis on probleem pigem psühholoogiline. Kui vastus on „ei”, siis võib põhjus peituda veresoontes,” tõi meestearst välja lihtsa küsimuse, millega on võimalik probleemi põhjuseid välja selgitada. Lõpliku otsuse peaks siiski tegema tema sõnul arst, seega võiks igal juhul probleemi ilmnedes arstiga konsulteerida.

Milliseid analüüse võiks teha?

Dr Pomm märkis, et meestekliiniku tavapraktika osa on see, et erektsioonihäirega pöördunud patsientidel hinnatakse vereanalüüsida abiga ka üldist südame-veresoonkonna seisundit.

Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB laboriarst dr Anneli Raave-Sepp tõi välja, et oluliseimad vereanalüüsid, mida kontrollida, on kolesteroolid, triglütseriidid ja lipoproteiin (a).

„Kolesteroolide puhul on oluline hinnata laiemat pilti mitte vaid kolesterooli taset. See annab arstile täpsema ülevaate, mis veres toimub. Lisaks kolesteroolidele peaks üle vaatama ka triglütseriidide ja lipoproteiin (a) taseme, sest nende kõrge tase, mis viitab suurenenud südame-veresoonkonnahaiguste riskile, ei ole alati seotud kõrge kolesterooli näiduga. On mitmeid juhtumeid, kus kolesterooli näitajad on olnud normis või vähese kõrvalekaldega, ent triglütseriidide või liporoteiin (a) tase on väga kõrge ning risk südamehaiguste tekkeks seega väga suur,” rääkis laboriarst.

Lisaks aitab põhjalikum analüüs tema sõnul arstil otsustada, kas olukorra parandamiseks piisab elustiili muutmisest või tuleks lisaks alustada raviga.

Ravi toob kaasa kiire leevenduse

Dr Pomm tõdes samuti, et riskide hindamine ja analüüside tegemine on aluseks, et hinnata olukorda ning vajadusel alustada kolesterooli langetava raviga. „Väga palju saab ära teha elustiili muutmisega. Näiteks igapäevane mõõdukas, ligi 30-minutit, liikumine langetab erektsioonihäire riski koguni 41%. Riskiteguriteks on ka alkohol, suitsetamine ning ebatervislik toitumine,” märkis meestearst. Kui nende korrigeerimisest ei piisa, peab aga alustama raviga. Ta rõhutas, et kui ravi on määratud, on väga oluline kinni pidada ravimi annustamise juhistest ja ravi ei tohi katkestada ning tähelepanu peab kindlasti pöörama ka elustiili tervislikumaks muutmisele.

Dr Pomm pani meestele südamele, et erektsioonihäire ei ole vaid seksuaaltervise teema – see võib olla märk tõsisemast haigusriskist või juba olemasolevast haigusest: „Esmapilgul väike mure võib olla esimene märk suuremast terviseprobleemist, mida õigel ajal tegutsedes on võimalik ennetada.”