Eramajaostjate prioriteedid on muutunud – küttekulu on ruutmeetritest olulisem
Avaldatud: 17 veebruar, 2026
Eramu Viljandis. Pilt: Kinnisvara24 Eestlaste arusaam heast majast on kümne aastaga märkimisväärselt muutunud. Kui 2016. aastal väärtustati lisaks asukohale eelkõige maja ja krundi suurust, siis täna mõjutavad ostuotsust üha enam energiatõhusus, küttelahendus ning kinnisvara pikaajaline väärtus.
Kinnisvara24 tegevjuhi Urmas Uibomäe sõnul on ruutmeetrite ajastust jõutud energiatõhususe ajastusse. „Eelmisel kümnendil oli oluline, et majal oleks avatud köök-elutuba, vähemalt 160–180 ruutmeetrit pinda ning 800–1200 ruutmeetrine krunt. Täna need kriteeriumid enam ostuotsust ei määra. Majaostjat huvitavad hoopis energiaklass, küttekulud ja see, kas kinnisvara säilitab oma väärtuse ka 10–15 aasta pärast,” selgitas Uibomäe.
Kõige selgemalt on muutunud suhtumine küttelahendustesse. Uus Maa Pro juhatuse liige Algis Liblik tõi välja, et veel kümme aastat tagasi oli elektriküte eramutes igati tavapärane ega tekitanud ostjates erilisi emotsioone. „Täna on elektriküttel viimaste aastate kõrgete elektrihindade tõttu pigem negatiivne maine ning selliste objektide müük võtab keskmisest rohkem aega,” tõdes Liblik.
Uibomäe lisas, et küttesüsteem ei ole enam üksik komponent, vaid osa terviklikust energialahendusest. „Kuigi 2016. aastal oli uutel majadel õhk-vesi-soojuspump koos vesipõrandaküttega juba levinud, peeti seda pigem mugavuslahenduseks. Täna kuuluvad soojuspump, vesipõrandaküte, soojustagastusega ventilatsioon ja päikesepaneelide valmidus uue eramu standardvarustusse – see ei ole enam lisaväärtus, vaid elementaarne nõue,” selgitas Uibomäe.
Energiaklass määrab üha enam ostuotsust
Kümme aastat tagasi oli energiamärgis paljude ostjate jaoks pigem formaalsus. Praegu on olukord teine. Eelmise aasta suvest peavad kuni 220-ruutmeetrise köetava pinnaga uued eramud vastama varasema B-klassi asemel A-klassi nõuetele, mis eeldavad taastuvenergia kasutamist, näiteks päikesepaneele.
Libliku sõnul on majaostjad energiatõhususe osas oluliselt teadlikumaks muutunud ning eelistavad kaasaegseid lahendusi. „Samuti ollakse väga tähelepanelikud dokumentatsiooni suhtes, sest kardetakse hilisemaid probleeme. Oma roll on ka pankadel – mida energiatõhusam on maja, seda soodsamaid laenutingimusi pakutakse,” märkis Liblik.
Pandeemia tõi kodukontori
Kuigi tüüpiline eramajaostja otsib endiselt kolme magamistuba ja avatud köök-elutuba, on ruumide kasutusloogika muutunud. Suurim mõjutaja oli COVID-19 pandeemia.
Libliku sõnul muutis pandeemia inimeste elu- ja töökorraldust põhjalikult ning koos sellega ka ootusi kodule. Pikem kodus viibimine ja kaugtöö eeldavad eraldi ruumi või vähemalt selgelt eristatud ala kodukontori jaoks.
Uibomäe sõnul ei tähenda see aga tingimata suuremaid maju. „Eelkõige on paranenud planeeringute kvaliteet. Eraldi tööruum, vaikne nurk kõnedeks, korralik tehnoruum soojuspumba ja ventilatsiooniseadme jaoks ning valmisolek elektriauto laadimiseks – need on täna ostja kontrollnimekirjas, mitte enam soovide loetelus.”
Valglinnastumine uute prioriteetidega
Kümme aastat tagasi oli Tallinna ja Tartu ümbruses aktiivne eramuehitus – Rae, Viimsi, Harku, Luunja ja Ülenurme vallad kasvasid kiiresti ning arendused rajati sageli endistele põllumaadele. Valglinnastumine jätkub ka täna, kuid ostjate vaatenurk on muutunud.
„Kui varem tunti huvi eelkõige krundi suuruse ja kauguse vastu linnast, siis täna küsitakse taristu, koolide ja teenuste kättesaadavuse ning piirkonna arenguperspektiivi kohta,” kirjeldas Uibomäe.
Tema sõnul on eramajaostjad kümne aastaga muutunud teadlikumaks, pangad nõudlikumaks ning arendajad professionaalsemaks.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
