Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Genius Media

Terviseamet suunab koos sotsiaalministeeriumiga kuni 13,2 miljonit eurot elutähtsaid teenuseid osutavatele haiglatele ja kiirabidele, et suurendada nende toimepidevust kriisiolukordades. Eesmärgiks on tagada elektrikatkestuste korral elanikkonna katkematu vältimatu meditsiiniline abi. Tegu on suurima ühekordse riigipoolse toetusega tervishoiu toimepidevuse ajaloos.

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul on sisemistest reservidest moodustatud summa najal võimalik katta kogu elektritoimepidevuse investeeringuvajadus.  „Kriisiplaanides võisime seni tõdeda, et tervishoid jääb küll püsti, kuid on ühel jalal. Kuni 13,2 mln eraldamine võimaldab haiglatel ja kiirabidel tegutseda ka elektrikatkestuste ajal takistusteta ja täisvõimsusel,” märkis minister Peterson.

Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemetsa selgitusel jagatakse toetust sihtfinantseerimislepingute alusel arvestusega, et haiglad ja kiirabid viivad hanked läbi hiljemalt 2023. aasta lõpuks. „Toetuse saamises osalemise eeldus on elutähtsa teenuse osutaja staatus ja terviseametiga kooskõlastatud investeeringuvajadused,” täpsustas Ragnar Vaiknemets sihtfinantseerimises osalemise peamisi kriteeriume.

Eesti Haiglate Liidu juht Urmas Sule väljendas veendumust, et tervishoiusektori elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks täiendavate vahendite eraldamine on ülimalt vajalik ja õigeaegne samm. „Kindlasti tuleb arvestada realiseerimisele minevate projektide keerukusega ja leida võimalusi sarnaste tegevustega jätkamiseks ka järgnevatel aastatel,” kommenteeris dr Urmas Sule.

Lähtuvalt tunnustatud meditsiinipraktikast peab elutähtsat teenust osutav haigla tagama vähemalt erakorralise meditsiini, anestesioloogia-, kirurgilise ravi, intensiivravi- ja verekabineti teenuse toimimise. Samuti on vaja ülal hoida vältimatu abi jaoks vajalikku diagnostika- ja laborivõimekust.

Kaugem eesmärk on planeerida taristut nii, et kõik elutähtsat teenust osutavad 20 haiglat ja 10 kiirabipidajat on iseseisvalt ja katkematult toimepidevad vähemalt 72h kogu patsiendi raviteekonnal. Selline lähenemine annab kriitiliste teenuse lõikes paindlikkust, kus on võimalik laiendada teenuseid kogu raviasutuse ulatuses ja väheneb risk, et kriisides keegi jääks ilma vältimatu abita.

Rahastuse katteallikad on COVID-19 tõrjega seotud kasutamata eelarvevahendid. Toimepidevuse suurendamise kava aluseks on sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjelduse ja toimepidevuse nõuete määrus, mis tugineb hädaolukorra seaduse § 37 lõikele 2.

Viimased uudised