Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kui vaadata Eestis vaktsineerimise edetabelit, siis kõige kehvem on seis neis maakondades, kus inimesed on kõige vaesemad ehk Ida-Viru, Valga-, Põlva- ja Võrumaa.

Sama lugu on Euroopas: kõige madalam on vaktsineeritus kõige vaesemates riikides ehk Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Balti riikides.

Miks see nii on, jääb täpsemalt majandus- ja sotsiaalteadlaste uurida ja analüüsida. Küll aga võib oletada, et vaesed inimesed on keskmisest rahulolematumad ja ei usalda valitsust, mis vaktsiine peale surub.

Teiseks on vaeste inimeste hirm põhjendatud, sest kui nad on nende väheste hulgas, kes vaktsineerimise tagajärjel invaliidistuvad või surevad, siis satuvad suurde hätta nende lähedased. Mida vaesem on ühiskond, seda raskem on lähedastel hiljem toime tulla. Toitja kaotus tähendab katastroofi mikrotasandil.

Tõenäoliselt on ka muid põhjuseid, näiteks see, et vaestes piirkondades käib suurem hulk inimesi tööl mõnes muus riigis ja neil on välismaal keerulisem end vaktsineerida lasta.

Vaktsineerituse tõstmiseks vaestes piirkondades ei piisa inimeste piitsutamisest. Riikide ja eriti Euroopa Liidu ülesanne on tõsta vaeste piirkondade elatustaset, et inimesed ei peaks muretsema, kui nemad on nende väheste hulgas, kes vaktsiini tagajärjel invaliidistuvad.

Vaktsineerimise puhul räägitakse palju solidaarsusest, aga laseme siis terves Euroopa Liidus palga solidaarselt 800 euro peale ja vaatame, kui usinalt inimesed end siis vaktsineerida lasevad või migrante vastu võtavad.

LÕUNAEESTLANE

Viimased uudised