ARVAMUS: Pool Euroopat ajab ahju Eesti metsa, miks Eesti ise seda teha ei või?
Avaldatud: 30 juuli, 2019
Eestis voorivad iga päev sajad palgikoormad pelletitehastesse, kus palgid peenestatakse pulbriks, neist tehakse graanulid, mida veetakse tuhandete kilomeetrite taha üle terve Euroopa. Suur osa Euroopat kütab ahju Eesti puiduga. Seda kiidetakse, sest tegemist on rohelise, taastuva energiaga.
Selle taustal on jabur, et Eesti ise, kes võiks sajakordselt oma energiavajaduse katta rohelise energiaga, ajab jätkuvalt põlevkivi näol ahju fossiilset kütust. Põhjuseks on iganenud mõttemallid ehk teisisõnu inimeste lihtlabane rumalus ja võimetus kohaneda muutuva olukorraga.
Puidu põletamine Eestis energia saamiseks oleks kõigile kasulik, eriti aga metsaomanikele, tavalistele eesti inimestele, kuna metsa ja puidu hind tõuseb. Eestis on sooja saamiseks puitu ahjus põletatud tuhandeid aastaid, tänu sellele on olemas Eesti riik ja rahvas. Mitte kusagil pole öeldud, et Kirde-Eestis tuleb sonkida maa seest välja radioaktiivset saasta, mis põhjustab loodete väärarenguid ja kasvajaid, tekitades keskkonnale korvamatut kahju.
Tänu kliima soojenemisele kasvab aga metsa Eestis peale rohkem kui seda jõutakse majandada. Kõik need, kes räägivad Eestis metsade liigsest majandamisest, võiks teha väikse tiiru Euroopas, kus pole valdavas osas Eesti mõistes üldse metsa. Ent ometi ka seal saetakse ja tehakse metsa, kasvõi juba seepärast, et hoida ära suuremaid metsapõlenguid. Eesti praegused liigirikkad metsakooslused on tekkinud tänu metsa pikaajalisele majandamisele, mitte selle mädandamisele, seda tunnistavad isegi teadlased.
Eesti lipukiri võiks olla: enne kui rikkusi välja vedada, võiks õppida neid ise kasutama. Puit on kahtlemata üks säärane rikkus.
LÕUNAEESTLANE
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
