Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis pole kombeks ennast kiita, aga vahel ju võiks ka. Eesti tegi õige otsuse, kui säilitas 2015. aasta migratsioonilaine ajal jäiga hoiaku migrantidesse, kuigi suur osa Euroopa riike kõik tulijad küsimusi esitamata avasüli vastu võtsid.

Mäletate, see oli aeg, mil Saksamaa kantsler Angela Merkel kutsus miljon migranti Saksamaale ning Soome peaminister Juha Sipilä lubas seepeale migrandid lausa omale koju elama võtta. Nüüd on pidanud mõlemad tipp-poliitikud oma sõnu sööma.

Algul räägiti jutte, et iga teine migrant on tulevane professor. Nüüd aga, kui need „professorid” on korraldanud ridamisi terrorirünnakuid ning Euroopat on tabanud massiline noorte tüdrukute vägistamiste laine, on suhtumine sootuks teine. Nii Saksamaal kui Soomes ollakse migrantidega püsti hädas ning neid on hakatud sama innukalt välja saatma kui neid kunagi vastu võeti. Ääri-veeri juba tunnistatakse, et migrantide vastuvõtmine oli viga. Professoritest pole midagi kuulda enam, pigem tunnistatakse, et migratsioon on ühiskonnad ohtlikult lõhestanud. Idasakslased mässavad, Pariis on leekides ja Helsingis toodi iseseisvuspäeval välja haakristiga lipud.

Euroopas on Läti ja Eesti need maad, kes teavad kõige paremini, mida massiline migratsioon tähendab ja kes seetõttu on hoidnud aastakümneid väga ettevaatlikku joont. Lätlased ja eestlased on migratsiooni mõju aastakümnete jooksul iga oma keharaku peal tunda saanud. Seetõttu polnud Läti puhul imestada, miks seal võeti selge ülekaaluga vastu otsus jätta rahvusvahelise rändepaktiga ühinemata. Pole teist maad Euroopas, mis oleks massilise migratsiooni läbi rohkem kannatanud kui Läti. Euroopa Liit oli üks rändeleppe initsiaatoreid, aga kas keegi leppe väljatöötamise ajal kõige suurematelt asjatundjatelt, eestlastelt ja lätlastelt nõu küsis? Nalja teete! Rändelepe oli kuni viimase hetkeni isegi eesti ja läti keelde tõlkimata, muust rääkimata.

Eestis on jäetud mulje, et rändelepe ei mõjuta midagi ega kohusta millekski. Samas ilmuvad näiteks Suurbritannias hoiatavad pealkirjad, kuidas rändeleppega liitumine muudab migratsiooni inimeste põhiõiguseks ning Merkeli rändepoliitika kritiseerijad on võimalik tulevikus vangi panna. Kas Suurbritannia on ühinemas mingi teistsuguse paktiga kui Eesti? Britid rõõmustavad, et Euroopa Liidust välja pääsevad, kuna sellega säilitavad vähemalt kontrolli oma piiride üle. Itaalia aga, mis on jätkuvalt Euroopa Liidu liige ja massilise migratsiooniga igapäevaselt kokku puutub, on kategooriliselt rändeleppe vastu. NB! Itaalias elab 60 miljonit elanikku ja Itaalia on hirmul!

Kui migratsioon muutub igaühe põhiõiguseks ja Eesti sellega ühineb, siis lihtsalt lahti seletatuna peab Eesti vastu võtma ja tagama kohalike elanikega samad õigused kõigile, kes üle idapiiri Eestisse tulevad. Võibolla mõnel maal ei too see tõesti kaasa muutust, aga Eestis, kus seni on migrantidesse suhtutud jäigalt, tähendab see VÄGA OLULIST MUUTUST. Lühidalt öeldes on see katastroof.

Sotsid ja keskerakondlased kiidavad seoses rändeleppega oma võitu Riigikogus. Mille üle nemad rõõmustavad?!

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised