Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Avalikkuses on läinud päris põnevaks mõõduvõtmiseks peaminister Jüri Ratase ja Europarlamendi saadiku Kaja Kallase vahel.

Küllalt eripärane on see, et Brüsselis töötaval Kallasel on aega pühenduda muredele Eestis. Aga mure on tõesti suur. Ei pea olema Ene Ergma, et aru saada, et uus tulumaksusüsteem on keeruline. Ettevõtjad, ehk siis tööandjad ja maksumaksjad juba katkuvad juukseid, ohivad ja ähivad, sest süsteem on arusaamatu ja keegi pole suutnud seda arusaadavalt selgeks teha. Lisaks sellele, nagu Kallas välja toob, ei too uus süsteem väga paljudele inimestele loodetud kasu, eriti neile, kes on osalise ajaga tööl mitme koha peal. Neile kõigile, kellest väga paljud on pereinimesed, tähendab see kaotust. Võidavad vaid need, kes töötavad ühe koha peal miinimumpalgaga, aga nende jaoks on juba praeguse süsteemi järgi maksukoormus madal. Samuti kaotavad need pensionärid, kes tööl käivad, aga neidki on järjest rohkem, sest pensionid on väiksed ja sellest üksi ära ei ela.

Olgem ausad, peaminister pole suutnud arusaadavalt selgeks teha, kus on Eesti maksumaksja jaoks võit, kui ta 64 euro nimel kuus peab käima toidu, kütuse ja muu kraami järel Lätis.

Kallas teeb, ja seda Brüsselist valitsuse tegemata tööd. Praegused valitsuse liikmed on nii hädas Eesti eesistumisega Euroopa Liidus, et muudeks asjadeks, kaasa arvatud oma rahva teenimiseks aega ei jää. Ühelt poolt on see arusaadav, sest eesistumine tuli Eesti jaoks Brexiti tõttu pool aastat ettepoole, aga teisest küljest oleks võinud seda asja siis lõdvemalt võtta. Lõuna-Euroopa riikide juhid võtavad kõike väga lõdvalt ja keegi ei heida seda neile ette – nad lasevad end rahulikult abistada ja on selle üle uhked. Enne eesistumist kuulutati igal pool, kuidas Eesti panustab IT-arengule terves Euroopas, aga tegelikkuses jäävad eesistumisest meelde Tallinnas tukkuma jäänud Angela Merkel ning ID-kaardi katastroof. Tehnoloogia maailmakonverents toimus hoopis Lissabonis. Eesti suutis oma tugevused kaotusteks mängida. Lisaks keerati metsanduse alal nuga selga naabrile Soomele, kes lootis Eesti eesistumisest hoopis midagi muud.

Aga olgu, eesistumine oli Eesti jaoks esmakordne ja eksimused on andestatavad. Küll aga pole andestatav see, et kõige selle juures on unarusse jäänud valitsuse peamine eesmärk – teenida rahvast. Valitsus tegutseb nagu mingis aju-udus. IT-minister Urve Palo kord lubas omavalitsustele raha kiire interneti jaoks, siis võttis selle nina alt ära. ID-kaardi ämbrist oli juba juttu. Aktsiiside asi on nii kole ja hapu, et sellest on häbi rääkida. Ning siis see uus tulumaksusüsteem, mida pole suudetud ära seletada.

Kui Kaja Kallas teeb hobi korras valitsusjuhi tööd ja teeb seda hästi, siis on tema kindlasti parem peaminister kui Jüri Ratas, kes ei suuda kohapeal oma ülesannetega hakkama saada. Ükskõik kui üllad poleks ka praeguse valitsuse eesmärgid – kui need jäävad arusaamatuks ja kaugeks, siis pole neist midagi kasu.

Õppust tasuks võtta Soomest, kus asjad arutatakse enne mitu korda läbi, mõõdetakse kõike mitte üheksa, vaid üheksakümmend korda, ja siis alles lõigatakse.  Sobimatud asjad lükatakse kõrvale. Kuidas selle kohta öeldakse – tark õpib teiste vigadest. Nagu elu näitab, saavad soomlased paremini hakkama kui eestlased. Seejuures teevad Soomes paljusid tähtsaid otsuseid just naised. Kaua me neid soomlasi ja nende edusamme niimoodi ilase suuga eemalt vahime – aeg oleks endil juba sama edukalt tegutsema hakata. Mitmed eeldused on Eestil märksa paremad kui Soomel, või kuidas?!

LÕUNAEESTLANE

Viimased uudised