Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Nii arendajad kui riigi juhid topivad üksteise võidu Lõuna-Eestisse mammutprojekte ning sellega käib kaasas jutt, et piirkonnale tehakse head. Tegelikkuses aga võivad suurprojektid Lõuna-Eesti üldse tühjaks jätta.

Hoiatav näide on väike, 19 000 elanikuga Äänekoski linnake Kesk-Soomes, kuhu paar aastat tagasi rajatud maailma moodsaim tselluloositehas on pannud inimesed linnast lahkuma. Inimesed kurdavad, et pole kolme aasta jooksul saanud oma kinnisvara müüa. Suure lahkujate arvu tõttu on kinnisvaraturg kinni jooksnud.

Lõuna-Eestis pole vaja isegi suuremaid uuringuid teha, et väita, et piirkonna suurim pluss on puhas ja puutumatu loodus. Need, kes pole läinud suurema raha järel Tallinna või Soome, elavad Lõuna-Eestis just keskkonna pärast. Kõikide Lõuna-Eesti maakondade arengukavades on peamise plussina välja toodud keskkond. Sellele on lõunaeestlased rajanud oma tuleviku. See on ainus suur pluss, trump, miks inimesed veel Lõuna-Eestis elavad.

On selge, et suurprojektid, mida Tallinnas elavad otsustajad vägisi Lõuna-Eestisse pressivad, mõjuvad keskkonnale hävitavalt. Miks muidu neid Lõuna-Eestisse pressitakse – lootuses, et allesjäänud vähesed elanikud ei jaksa vastu seista. Tallinnas, nagu teame, võideldakse vere hinnaga iga viimse kui puujunni eest. Sinna oleks vett reostava tselluloositehase või haisu levitava hiidkanala rajamine mõeldamatu. Kuigi eeldused oleks just seal kõige paremad: Pirita jões või Harku järves on puidu leotamiseks vett küllaga, jätkub ka kanala tarbeks. Töötajate probleemi Tallinnas pole, samuti on lähedal kõik tähtsamad maanteed ja raudteed, isegi rahvusvaheline lennuväli. Ja vanu lagunenud lobudikke, mida kanalaks ümber teha, leiab samuti.

Ometi Tallinna mingeid suurprojekte ei plaanita – arusaadavatel põhjustel. Tartul on kurb kogemus vanglaga olemas, seetõttu on muidu paduliberaalsete vaadetega Andrus Ansip tselluloositehase vastaste leeri üle läinud. Tartu ütles tehasele kategoorilise „ei” ja riik, see tähendab ametnikud ei julge vastu vaielda.

Eestil on kurb kogemus keskkonna pahupidi pööramisega Virumaal. Seal alustati juba tsaariajal, jätkati Saksa okupatsiooni ajal ning täisvõimsuse saavutas hullus nõuka ajal. Eesti taasiseseisvumise ajal lauldi Virumaa toetuseks oode ja räägiti keskkonnahoiu olulisusest. Aastatega on need laulud ununenud, aga seda suurem on vajadus need uuesti üles soendada. Täielik nonsens on sõita elektriautoga, mille akusid laetakse kivist toodetud keskkonda saastava energiaga. On selge, et Eestil pole vaja kivi ahjus põletades energiat toota, kui selleks on palju paremad ja moodsamad lahendused. E-Eesti ei tähenda ju ainult arvuti kaudu valimisi ja tuludeklaratsiooni täitmist.

Kui riiklik energiamonopol vähegi tahaks ja hooliks, oleks kõik Eesti piirkonnad energeetiliselt isemajandavad. Vastavad arengukavad on igal pool olemas. Selle asemel põletatakse maksumaksja raha praegu selleks, et hoida elus ajast ja arust põlevkivienergeetikat nagu sitta pilpa peal. Uute miljardikatelde maksumus on Eestis kõrgesse elektri hinda sisse kirjutatud. Kivi põletamise tehnoloogia on nii kehv, et seda pole vaatamata tohututele jõupingutustele õnnestunud kellelegi pähe määrida. Keegi ei taha ega luba oma keskkonda sellisel viisil reostada nagu eestlased. Pealegi on see julgeoleku kaalutlustel väga ohtlik – üks pauk ja terve Eesti on pime.

Hoolimine Virumaast ei alga mitte vene keelt purssiva presidendi ilukõnedest ega venekeelsest ETV-st, vaid keskkonna saastamise lõpetamisest. Virumaa on Eesti teistele piirkondadele hoiatav näide: seal on ridamisi mammutprojekte ja miljardi-investeeringuid, ometi tühjeneb see piirkond kõige kiiremini. Lahkuvad ka ettevõtlikud inimesed, mistõttu tööpuudus on üks kõrgemaid Eestis.

Hiinlased saavad oma vetsupaberi ja munad ka mujal toodetud. Elektriautosid saab ja peab laadima taastuvate energiaallikatega, olgu selleks tuul, päike, biogaas või energiavõsa. Ida-Virumaad ei tohi laiendada mujale Eestisse. Meie lapsed on meile selle eest tulevikus äraütlemata tänulikud.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised