Arvamus: Lapsepõlv on õnnelik, kui on lapsi
Avaldatud: 22 oktoober, 2017
Öeldakse, et lapse töö on mäng ja laps on õnnelik mängides. Mängimiseks on vaja lapsele mängukaaslasi. Võrumaalt on paljud pered olnud sunnitud lahkuma, pisar silmis, kuna lastele pole jäänud mängukaaslasi.
Vaidluses, kas lapsepõlv oli nõukogude ajal õnnelik, esindab president Kersti Kaljulaid ühte poolt, kes väidab, et nõukogude ajal polnud lapsed kuigi õnnelikud, aga paljud on teist meelt: et nõukogude ajal olid lapsed väga õnnelikud.
Kuivõrd lapsed on õnnelikud mängides teiste lastega, taandub vaidlus laste õnnelikkuse üle ühele lihtsale asjale: kui palju on lapsi. Saab võrrelda, kui palju oli lapsi siis ja kui palju on neid praegu. Numbrid näitavad, et näiteks Võrumaal oli nõukogude ajal 5-9-aastaseid lapsi laias laastus kaks korda enam kui praegu. Olukorras, kus Eesti territoorium on jäänud samaks, tähendavad numbrid seda, et laste võimalused mängida teiste lastega on jäänud paarikümne aastaga kaks korda kesisemateks. Võib mõista, miks paljude arvates oli lapsepõlv nõukogude ajal õnnelikum: kui lapsel on ohtralt võimalusi teiste lastega mängimiseks, siis on ta õnnelik.
Siin Statikstikaameti ülevaade 5-9-aastaste laste arvust Võrumaal nõukogude ajal lõpust 1990. aastal kuni tänavuse aastani:
Kui Eesti taasiseseisvumise ajal 1990ndate aastate algul lauldi kooris Hando Runneli sõnade järgi, et maa tuleb täita lastega ja loodeti, et lapsi tuleb veelgi juurde, siis tegelikkus on olnud sootuks vastupidine: lapsed on hakanud ära kaduma. Ma on tühjaks jäämas. Tookord lauldi ka laulu „Tuhanded külad”, mis kandis mõtet, et kuni elavad Eesti külad, nii kaua elab Eestimaa.
Kuhu lapsed kadusid, on suur mõistatus. Langus algas 1990ndate aastate lõpus, mil inimeste elujärg paranes ja lapsi oleks pidanud hakkama juurde tulema. Lääneriikides on seostatud laste sündide vähenemist viimastel aastakümnetel naiste tööleminekuga, Eestis aga käisid naised tööl juba nõukogude ajal ja mingit muutust selles vallas iseseisvumisega ei saabunud.
Olukord paistab hull isegi viimase saja aasta statistikat vaadates. Eestis pole viimased sada aastat olnud nii vähe lapsi kui viimastel aastatel. Isegi pärast sõda oli lapsi rohkem:
Kui arvestada, et lapsed on õnnelikud siis, kui neil on võimalik teiste lastega mängida, on Eesti lastel täna üha vähem võimalusi olla õnnelik. Eestis on lapsi enneolematult vähe.
Eesti riik on loodud selleks, et eesti rahvast, keelt ja kultuuri säilitada. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva peatähelepanu peaks seetõttu keskenduma lastele ja laste õnnele ehk kokkuvõttes sellele, et lapsi oleks rohkem.
INNO TÄHISMAA
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
