Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis on alanud klaperjaht EKRE-le ja selle juhile Mart Helmele, justnagu oleks Helme juba peaminister või president. Luubi alla võetakse iga Helme poolt välja öeldud sõna. Samas ei uuri keegi, mis on lahti peaminister Jüri Ratasega, kes teeb imelikke nägusid ja ajab suust välja naljakat juttu.

Eesti riiki juhivad ju Keskerakond ja selle esimees Jüri Ratas, mitte EKRE ja selle juht Mart Helme. Eesti riigi valitsemise seisukohalt ei oma EKRE ja Helme mingit tähtsust, nad on vaid pisike fraktsioonike parlamendis, 7 inimest 101-st.

Olgu, võib aru saada, et kuivõrd Helme toetab USA presidenti Donald Trumpi ja maailma ajakirjandus jälgib terava pilguga Trumpi, kes on maailma juhtiva riigi valitseja, siis on kiusatus jälgida ka kõiki neid, kes Trumpi toetavad. Ehk siis Eesti puhul EKRE-t ja Helmet. Justnagu sõltuks EKRE-st ja Helmest Trumpi jätkamine või mittejätkamine presidendina.

Ent sellisel juhul on arusaamatu, miks Eesti juhid eesotsas peaminister Jüri Ratase ja president Kersti Kaljulaidiga nii sõbralikult alati Trumpiga kohtuvad ja temaga juttu räägivad. Kas on siis küsimus selles, et kui Trumpile ei juleta midagi öelda, siis tullakse koju ja paisatakse kõik välja EKRE ja Helme peale? Vähemalt selline mulje jääb. Ning siis ajakirjandus kui truu sülekoer jookseb peaministri ja presidendiga saba liputades kaasa, selle asemel, et olla võimude suhtes kriitiline.

Ajakirjandus võiks otse Eesti juhtidelt küsida, et kui Eestis ollakse sedavõrd kriitilised Trumpi toetaja Helme suhtes, miks siis Trumpile otse välja ei öelda, mis temast arvatakse?! Võimalusi selleks on olnud enam kui küllalt. Eesti pidi ju seisma teatud väärtuste eest ja Trump teadaolevalt paljusid neid väärtusi ei jaga. Mis takistab, kas hirm?! Et kui suurt ja tugevat Trumpi ei juleta kottida, siis kotitakse väikest ja nõrgemat. Samal põhimõttel toimub koolikiusamine.

Millegipärast on Eestis kujunenud tipp-poliitikutel välja tava, nii nagu see on näiteks Venemaal, et kodus räägitakse ühte ja välismaal risti vastupidist juttu. Eestis Trumpi ja tema liitlasi laimatakse, välismaal kiidetakse. Tavaline on see, et Eestis ajavad juhid paljud asjad Euroopa Liidu süüks, nii nagu NLiidus kiruti „imperialistlikku läänt”, välismaal olles aga kiidetakse kõigele takka, isegi kvoodipagulastele. Suure sisserändajate arvuga Eestis peaks olema häbi kvoodipagulasi peale suruda, ometi seda tehakse. Saksamaal ja Rootsis on tekkinud probleemid, kui 15 protsenti elanikest on sisserändajad. Eestis on sisserändajaid lausa 30 protsenti, kellest suur hulk pole suutnud eesti keelt ära õppida. Miks? Aus vastus: neil pole seda vaja, sest neid on nii palju.

Ja mis seal salata, on ju Keskerakond Eestis muutunud Rahvarinde parteist sisserändajate erakonnaks, kes esindabki nende 30 protsendi huve. Vaadake avaliku arvamuse küsitlusi: venekeelsed on kõik Keskerakonna taga nagu üks mees. Ning kõigele kiidab takka nende samade sisserändajate poolt pukki upitatud president, käies Narvas seal hukkunud ning sealt minema küüditatud eestlaste haual tantsimas. Ei olnud kuulda, et lugupeetud president oleks Narvas tõstatanud põhiprobleemi: eesti keele oskuse.

Pole saladus, et Narvas osatakse eesti keelt vaid muuseumis, ometi tehakse nägu, et kõik on korras. Et kõik toimib. Et täidetakse seadust. Eesti keeleseaduse koha pealt toimub massiline seaduse rikkumine, aga keegi ei tee sellest välja. Eesti on lasknud ise sel piirkonnal eralduda ja oma elu elada. See piirkond on muutunud Donbassiks ilma roheliste mehikestetagi. Ning Ühtse Venemaa filiaal juhib Eesti valitsust. Ja kui nüüd küsida, miks teeb peaminister lollakaid nägusid ja ajab soga suust välja, siis võibolla on see küsimatagi selge.

LÕUNAEESTLANE.

Kommentaarid

Viimased uudised