Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Twitter

Hiinas, kus on koroonaviiruseid maailmas kõige enam uuritud ei räägi keegi mingist karjaimmuunsusest, nakkusega harjumisest ega isegi mitte vaktsiinidest. Seal on lahendus üks: nakkus tuleb välja juurida ja teha kõik, et see enam sisse ei tuleks.

Mitmel pool mujal maailmas, kaasa arvatud Eestis arvatakse, et hiinlased on napakad, kannavad oma nõmedaid maske ja ei lase inimestel elu nautida.

Samas Inglismaal ja Rootsis, kus lasti viirusel algul vabalt levida on tagajärjed olnud katastroofilised. Inglismaa majanduslangus oli vaatamata väga leebetele piirangutele eelmisel aastal suurim viimase 300 aasta jooksul. Rootsil läks vaatamata piirangute puudumisele majanduslikult kehvemini kui teistes Põhjamaades.

Hiina koroonapoliitika on maailmas olnud seni kõige edukam. Hiina oli eelmisel, 2020. aastal maailmas ainus suur majandus, mis kasvas. Tänavuseks prognoositakse Hiinas suuremat kasvu kui enne koroonat. Sama on teiste Aasia riikidega, kus on võetud Hiinast eeskuju. Igal pool, kus on suudetud hoida nakatumise tase madalal, on läinud kokkuvõttes paremini ja lõpuks ka lubatud rohkem vabadusi. On paradoksaalne, et koroona algne epitsenter Hiina on täna üks vabamaid riike terves maailmas.

Paljudes riikides, kuhu koroona sisse lasti loodetakse nüüd vaktsiinide kui ilmaime peale. Samas ei pruugi koroona puhul vaktsiinidest abi olla. Neis riikides, kus nakatumine oli aasta tagasi väga kõrge nagu Rootsi, on nakatumine kõrge ka nüüd, kuigi väidetavalt on üle poole elanikest haiguse läbi põdenud. Brasiilias Manause linnas ei võetud koroona tõrjumiseks aasta tagasi midagi ette, inimesed surid nagu kärbsed ja arvati, et saavutati karjaimmuunsus, kus 75 protsenti elanikest on haiguse läbi põdenud. Ent viirus muteerus ja inimesed hakkasid eelmise aasta lõpus uuesti massiliselt haigestuma ja surema. Iisraelis on vaktsineeritud üle poole inimestest, kõige enam maailmas, aga nakatumiste arv on pöördunud pärast vahepealset langust taas kasvule. Eestis oli Saaremaa aasta tagasi koroona epitsenter ja on seda ka nüüd.

Hiinas saadi eelmisel aastal kõige esimesena valmis koroonavaktsiin, aga seda on väga vähe omal maal kasutatud. Hiina müüb küll koroonavaktsiini teistesse riikidesse, kus olukord koroonaga on väga hull, aga oma inimesi vaktsineeritakse väga vähe. Hiinas väidetakse, et vaktsineerimisel puudub vajadus, kuna koroonat enam Hiinas pole, aga see pole ilmselt kogu tõde.

Hiina puhul on algusest peale jäänud mulje, et seal teatakse koroonast rohkem kui välja paistab. Algul, kui koroona levima hakkas edastati üle maailma infot, et see haigus on täiesti ohutu. Seda kordasid järgi Maailma terviseorganisatsioon WHO ja eri riikide terviseametid, kaasa arvatud Eestis. Sellest jäi üle terve maailma mulje, et koroona on ohutum kui gripp. Seda juttu rääkisid riikide juhid ja paljud inimesed kordavad seda siiani ning ei saa aru, miks selle ohutu haiguse tõrjeks on vaja piiranguid. Neid inimesi ei saa süüdistada, sest maailm lasi end koroonaga seoses ära petta.

LÕUNAEESTLANE

Viimased uudised