Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Õnneuuringute autorid leiavad, et inimeste õnnetunne sõltub võrdlusest teistega. Ehk kui sa teistega võrreldes tundud õnnelik, siis oledki õnnelik. Ja kui ei tunne, siis pole.

Käesoleva aasta värske õnneuuringu järgi on Soome kõige õnnelikum riik maailmas. See tähendab, et rahvas on õnnelik. Eestlased seevastu on Euroopas ühed kõige õnnetumad. Miks see nii on, ei osata seletada. On ju eestlased võrreldes teiste rahvastega, näiteks lätlaste ja leedukatega jõukamad. Ent ometi on eestlased neist õnnetumad.

Soome puhul tuuakse õnne põhjustena välja asjaolu, et Soomes on suudetud ka tavaliste, sealhulgas vaeste inimeste elu elamisväärseks muuta. Arstiabi ja hea haridus on kõigile tasuta, mingeid nn eliitkoole pole ja vaesed õpivad koos rikaste lastega. Kõigi eest kantakse hoolt, isegi kodututele püütakse leida eluase. Kodutuse probleemi lahendamist, kodututele kodu leidmist käiakse Soomes uurimas ja õppimas üle terve maailma.

Aga see kõik on vaid medali üks, nö ilusam pool. Eestlased teavad hästi, et aastaid, või isegi aastakümneid on Soome kehvikud ja töötud käinud Eestis oma abiraha eest inimväärset elu elamas ja nautimas. Kodumaal nad seda ei suudaks, sest seal on kõik väga kallis. Kujutame nüüd ette, et Eestil oleks viimased paar aastakümmet olnud naaber, kus paljud kaubad ja teenused on mitu korda odavamad. Kas eestlased poleks siis õnnelikumad, eriti need, kes puudust kannatavad?

Olgem ausad, Eesti vaesel pole kuhugi minna, et veidi lihtsamalt hakkama saada. Euroopa odavaimad maad on Eestist kaugel. Eesti kehvikutel pole kuhugi minna, et end õnnelikuna tunda.

Lihtsustatult võib öelda, et Soome on saanud oma ühiskondlikud probleemid Eestisse eksportida, aga Eestil pole olnud neid kuhugi viia. Probleem on aga olemas, kui vaadata statistikat, mille kohaselt piirikaubandus Eestis muudkui suureneb. Ja seda isegi olukorras, kus hinnavahe on väga väike.

Soome ja Eesti puhul on siiski veel üks erinevus. Kümme aastat tagasi sajandi suurima kriisi ajal võttis Soome riik laenu, et inimeste olukord võrreldes varasemaga ei halveneks. Soomlastel oli hästi meeles 1990ndate alguse NLiidu lagunemisele järgnenud kriis ehk nn lama, mille puhul riik lükkas Soome marga devalveerimisega kohustusekoorma inimeste õlgadele. See sünnitas ühiskonnas palju valu, mida ei tahetud korrata.

Eesti valis teise tee, nn sisemise devalveerimise, mis muutis paljude inimeste elu väga raskeks. Kadusid töökohad, vara väärtus kukkus, inimesed jäid jänni võetud kohustustega. Välismaalastele müüdud kommertspangad (need, kes teadaolevalt samal ajal Vene raha pesid) käitusid Eestis nagu hävituspataljonid, tõstes laenumaksetega hätta jäänud lastega peresid sadade kaupa kodudest välja. Kõik need inimesed, lastega pered haarasid õlekõrrest ja läksid olude sunnil Soome. Eestis räägiti siis õudusjutte, kuidas Soome riik läheb oma laenuvõtmisega pankrotti, Eestist saab aga tänu kärbetele paradiis. Läks aga vastupidi: Soome on paradiis, Eestis kestab vindumine tänaseni. Eesti kaotas kümned tuhanded inimesed, kes ehitavad nüüd üles Soome majandust ja riiki, ning nagu uuringutest selgub, on nad seejuures maailma õnnelikumad.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised