ARVAMUS: Karu jookseb pahinal verd ning on nottimiseks küps
Avaldatud: 16 august, 2024
Ukrainlaste edukas sõjakäik Venemaale ning jätkuv umbes Põlva-suuruse Sudža linna kontrollimine tegi selgeks ühe olulise asja – karu ei olegi nii võimas ja vägev nagu me kõik värisedes mõtlesime, vaid üpris nõrk.
Tema verd tilkuvast suust on kõlanud küll igat sorti ähvardused, kuid fakt on see, et ukrainlaste poolt hõivatud linna pole Venemaa tagasi vallutada suutnud siiani, Ukrainas neil märkimisväärseid edusamme pole ning ka lääne suunal läkitatud sajatused on osutunud vaid suureks blufiks. Putini silmad on häbi täis – see on pärast II Maailmasõda esimene kord, kus Venemaast on tükk ära võetud.
Karu on haavatud, temast mitte enam ei nirise, vaid voolab pahinal verd. Ta küll üritab veel püsti tõusta ja käppa raputada, aga tõsiselt võetav vastane ta enam ei ole. Temast on saanud saakloom.
Ukrainlased tegid meile tegelikult puust ja punaseks ette, kuidas karujahti pidama peab. Selleks on lihtsalt vaja natuke julgust ning võtta ära tükike Venemaad. Venemaa on suur ja lai, ta ei jõua iial saata oma sõjaväge igasse väikesesse linna. Paratamatult tuleb otsustada, mis on kõige olulisem. Ja siin ongi väikeste riikide võimalus. Milleks väriseda oodates, mil Venemaa meid ära võtta suvatseb? Miks mitte kasutada hetke ning võtta ise? Venemaal on alasid, mis kuulusid enne Eestile, seega ei oleks tegu vallutussõja, vaid vabastamise, ajaloolise õigluse taastamisega.
Jokutama ei ole mõtet jääda, kuna ühel hetkel ravib Miša end terveks ning on jälle võimeline rüüstama ning tapma. Tegutseda on vaja nüüd, kus ta on haavatud.
IRJA TÄHISMAA
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
