Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Millegipärast on süüdistatud Väimela inimesi selles, et nad pidurdavad kanala vastu olemisega majanduse arengut. Tegelikult aitavad nad hoopis majanduse arengule kaasa. Kui inimene poleks rahulolematu, siis elaks ta siiani puu otsas.

Väga lihtne on tembeldada inimesi kiuslikeks ainult seepärast, et nad ühe või teise asjaga kohe nõus pole. Samas aga võib see olla eluterve lähenemine. Kui mingi mees tuleb koduukse taha ning pakub potte ja panne müügiks, siis kas ta tuleb kohe sisse lasta ja äri teha? Väimela kanala toetajad justkui väidavad, et jah. Inimesed aga ütlevad, et ei.

Väimela uue hiidkanala keskkonnamõjude hindamise avalikul arutelul tuli välja, et inimestele pole projekti tutvustatud. Isegi samas kõrval asuvad suured ettevõtted nagu Võrumaa Kutsehariduskeskus ja Rauameister AS polnud täpselt kursis, mida rajama hakatakse. Algul olevat jutt olnud 60 000 kanast ehk sellisest tavalisest Eesti kanalast. Aga et kanu tuleb 6 korda rohkem, seda kuulsid inimesed alles hilisema arutelu käigus.

Inimeste huve peaks esindama kohaliku omavalitsuse esindajad. Kanala osas aga kobab omavalitsus ise pimeduses. Vahepeal oli haldusreform, kus pandi omavalitsused kokku, nii et praegust Võru valda enam „oma” valitsuseks nimetada ei saagi. See on pindalalt 202 ruutkilomeetrit, suurem kui Tallinna linn. Ideaalis peaks omavalitsuse esindajad igale poole jõudma ja kõigega kursis olema, aga arutelu käigus selgus, et ikka ei ole küll. Väimela kui Võru valla ühe suurema asula esindajate osakaal selle omavalitsuse juhtorganites on samuti väike. Siit tuleb välja kiiruga kokku klopsitud omavalitsuste suur miinus: nad ei suuda midagi ega kedagi esindada, kahjustavad inimeste elutegevust ja on kerge saak kõiksugu avantüristidele ja petistele. Võru vald on nagu pime vanainimene, kes ei suuda poti-pannimüüjatele vastu seista, laseb kõik sisse, maksab raha ära ja hakkab alles pärast uurima, mis tehtud sai.

Väimela uue kanala puhul vaevalt et (loodetavasti) avantüüri või pettusega tegemist on. Lihtsalt mehed sõitsid ringi mööda Eestimaad, raha taskus sügelemas, vaatasid, et vanad laudahooned seisavad jõude, uurisid hinda ja leidsid selle sobiva olevat. Kõrval suur järv puhta veega. Ning tekkis plaan sinna kanala rajada. Või umbes nii need asjad käivad.

Küllap tuli meestele endalegi üllatusena, et tegelikkuses on Väimela kõike muud kui põllumajandusrajoon. See on kujunenud kauniks, vaikseks ja turvaliseks elamupiirkonnaks, kust käiakse Võrru tööle. Loomulikult on neile inimestele arusaamatu, miks tahetakse kohe nende aia taha Eesti suurim kanala püsti panna. On selge, et koos kanalaga pole Väimela enam see, mis ta on nüüd. Paljud inimesed on sunnitud sealt ära kolima ning oma elu ja plaane muutma. On arusaadav, et inimesed on valmis võitlema kanala vastu viimase võimaluseni.

Aga kas kanala ongi just see asi, mida Väimela vajab. Uusi töökohti sellega eriti ei kaasne, küll aga väga suur keskkonna reostus. Palju mõistlikum ja ka majanduslikult edukam oleks rajada Väimelasse midagi muud, näiteks spaa ja veekeskus. Selliseid mõtteid on olnud ja Väimela kui looduskaunis ja puhta keskkonnaga paik sobiks ideaalselt. Suure kanala jaoks ei pruugi Väimelas vett jaguda, aga veekeskuse jaoks on piisavalt. Ning mis peamine, veekeskuses saaks tööd kümned Väimela inimesed, lisaks oleks see suurepärane praktikakoht Väimela kooli tudengitele. Ning Väimela puiduvaldkonna kompetentsikeskus saaks veekeskuses katsetada veekindlaid puidutöötlemise viise.

Veekeskus oleks piirkonnale vajalik, sest läheduses selline asi puudub  – inimesed on praegu sunnitud sõitma ligi 100 km kaugusele kas Tartusse või Värskasse. Ja kui arvestada, et ehituse hind on samas suurusjärgus kanalaga, siis majanduslikus mõttes tooks veekeskus palju rohkem sisse.

Ehk siis tuleb välja, et Väimela inimeste vastuseis kanalale aitab hoopis majanduse arengule kaasa. Tänu sellele võib piirkond saada omale midagi uut ja väärtuslikumat. Erinevalt kanalast mõni muu ettevõtmine, näiteks veekeskus pigem tõstab nii Väimela kui kogu piirkonna mainet ja hinda. On selge, et majanduslikus mõttes ja piirkonna arengut silmas pidades on Väimela jaoks palju tasuvamaid asju kui kanala. Ja mis peamine – kui kanala ära tehakse, siis veekeskust ega muud säärast Väimelasse mitte kunagi ei tule. Selle peale võib mürki võtta. Väimelast saab Eesti kanasita-pealinn, kust läbi sõites keeratakse autodel aknad kinni ja kuhu inimesed oma jalga niisama naljalt ei tõsta.

LÕUNAEESTLANE.

Kommentaarid

Viimased uudised