Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Kujutis: Facebook

See rumalus, millega Reformierakonna juht Kaja Kallas peale valimisi oma „peaministri karjääri” alustas, paneb kahtlema, kas kõik need arukad arvamuslood tema blogis ja lehtedes olid ikka tema enda kirjutatud. Nii tarka juttu ajanud inimene ei saa ju ometi nii lollilt käituda.

See, et Kallas veel enne valimistulemuste lõplikku selgumist välistas kategooriliselt koostöö EKRE-ga, on veel arusaadav – seda oli ta juba varem lubanud. Kuigi ka sellest lubadusest oleks saanud kerge vaevaga üle sõita, arvestades EKRE kopsakat häältesaaki. Olgem ausad: valimiste võitja oli EKRE. Võitja oli ka Isamaa, kui arvestada, et veel 3-4 kuud tagasi oli Isamaa seal, kus täna on Vaba- ja Elurikkuse erakonnad, tagapool isegi Eesti 200 pundist.

Reform sai sellise tulemuse, nagu oli prognoositud. See paistis suur, kuna Keski tulemus jäi ootustele kõvasti alla. Keski salarelv – vene valija – ei tulnud millegipärast välja. Põhjus on ilmselt Savisaares, kes seekord ei kandideerinud. Ja ka ilmas – pühapäeval oli väga kehv ilm. Reform oli oma valijate (ning kõigi nende vanaemade-vanaisade ja lehma-lellepoegade) ID-kaardid juba enne seda arvutitest läbi jooksutanud.

Pärast EKRE välistamist tegi Kallas aga saatusliku vea: ta näitas kõigile kohe algul oma kaardid ette ehk ütles, et teeb koalitsiooni Isamaa ja sotsidega. Andes mõista, et ega tal peale EKRE välistamist muud võimalust ei olegi.

Selle lolluse peale kõik konkurendid muidugi naersid ning EKRE ja Isamaa andsid mõista, et hoopis nemad hakkavad uut koalitsiooni kokku panema, koos sotside ja Keskiga. Kaja Kallas sai aru, et võib opositsiooni jääda ning viskas kiiruga kinda Keskerakonnale, Reformi peamisele poliitilisele rivaalile.

Kui arvestada, et kogu Reformi valmiskampaania oli üles ehitatud Keskerakonna vastasusele ja Keski vaenamisele, siis on praegune otsus kohe pärast valimisi paari heita sõna otseses mõttes hullumeelne. See on Reformi valijatele näkku sülitamine. Kesk muidugi taipab Reformi rasket olukorda ja on välja käinud tingimused: maksusüsteem jääb samaks, pensionid tõusevad ja venekeelsed koolid jäävad alles. Neist kolmest oleks Reformile ehk teatud mööndustega vastuvõetav ainult pensionitõus, kõik muu on Reformi valijale näkku sülitamine.

Aga see polegi peamine: Kallas ei saa (loe: ei taha) pakkuda Keskile peaministri kohta, mida aga kõik teised teeksid. Kõik on inimesed ja päeva lõpuks ongi see määrav. Võib ette kujutada, mis tundega läheb praegune peaminister oma naise juurde jutuga, et tal oleks küll võimalik peaministrina jätkata, aga kuivõrd proua Kallas on nii sümpaatne inimene, siis ta tuleb talle vastu ja seda ei tee.

Kokkuvõttes olid Reformil ja Kaja Kallasel peale valimisi kõik trumbid peos, aga need mängiti loetud tundide jooksul maha. Ja tegelikult pole selles olukorras muud väljapääsu, kui veel 4 aastaks opositsiooni jääda. Keskerakond on seda mõru vilja juba korduvalt maitsta saanud ja paistab, et nüüd on käes Reformierakonna kord. Lätis, muide, tehti sedasama – väiksed panid seljad kokku ja tegid valitsuse valimiste võitja selja taga.

Reformi opositsiooni jäämine polegi võibolla halb, kui arvestada, millise koerusega sai Reformierakond hakkama ERR-i valimiste-eelse debati ajal. Kas niimoodi käitub peaministri partei?!

Kaja Kallasele aga kui tulevasele opositsiooni liidrile võib soovitada sedasama, mida soovitas proua president: tegeleda puuetega inimeste olukorra parandamisega.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised