Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kes seda oleks uskunud, et Euroopa Liit asub ühel hetkel täitma EKRE valimislubadusi, aga nüüd on see reaalsus. Kas see nii halb ongi?

Üks peamisi EKRE valimislubadusi oli utreeritult: Iga roju oma koju. Või siis et: „ei migrantidele”. Ja see on nüüdseks saavutatud. Loetud nädalatega. Üksikud reisilennud, mis veel toimuvad on selleks, et riigid saaks oma kodanikud välismaalt ära tuua. Ja kuhugi välja ega sisse niisama lihtsalt kedagi ei lasta. Selline olukord võib jätkuda veel mitu aastat.

Nii paradoksaalne kui see ka pole, võib selle EKRE valimislubaduse täitmine olla Euroopale pikemas perspektiivis isegi kasulik. Miks? Sest ELi üks alustalasid, Ühendkuningriik lahkus liidust just migratsioonipoliitika tõttu. Põhjusel, et Euroopa Liit tahtis ohjeldamatult migrante sisse vedada ning neid liikmesriikidele peale suruda.

Kõik muud jamad, nagu rahvuslike meeleolude tõus liikmesmaades ning Ida-Euroopa riikide nagu Poola, Ungari ja Tšehhi „jäärapäisus” on tingitud samuti sellest migratsiooni küsimusest. Mis, nagu juba öeldud on nüüdseks lahenenud. Migrante sisse ei lasta. Ehk siis: praegu, kus olukord on niigi plahvatusohtlik, ei taha keegi enam riskida migrantide juurdetoomisega. Küllap olid paljud üllatunud, kui Euroopa Liidu piirile kogunenud kümned tuhanded migrandid otsustavalt tagasi saadeti ja keegi isegi ei iitsatanud. Seegi on suur muutus võrreldes 5 aasta taguse ajaga, mil kõik avasüli vastu võeti ning isegi Eestis räägiti, kuidas iga tulija on talent, Einstein. Nüüd jäeti need talendid aga halastamatult aia taha. Ja, nagu öeldud, keegi isegi ei iitsatanud. Pigem tunti kaasa ja toetati Kreekat, mille piiri ääres käis mürgeldamine mitu nädalat. Süüdistati hoopis Türgit, kes oli migrandid lahti lasknud. Kes sellist asjade käiku oleks veel mõni aasta tagasi uskunud, eksole?! Siis võistlesid mõned ELi riigid omavahel, kes suudab rohkem migrante sisse tuua.

Laiemas plaanis on vaieldav, kas neid, migrante on üldse Euroopasse vaja. Näiteks Jaapanis pole migrante ja riik on endiselt tegija. Maailm pole seal otsa saanud. Põhjus, miks migrante Euroopasse sisse veeti on asjaolu, et nn mustemaid töid ei taha kohalikud teha ja selleks tarbeks toodi sisse inimesi. Võibolla on aga lahendus selles, et tõsta nendes ametites palka, mida eriti teha ei taheta. Või siis automatiseerida rohkem. Raske olukord paneb pea tööle. Migrantide sissevedu on lihtsama vastupanu teed minek, kähkukas, mis ei pruugi end üldse õigustada. Migrandid pole enamasti lahendus, Rootsi on hoiatav näide viimasest ajast. Migrante ei huvita enamasti töö, vaid heaolu ja toetused. Euroopas küll väideti, et sellega aidatakse raskustesse sattunud põgenikke, aga suur osa Euroopasse saabunud Süüria ja Iraagi nn põgenikke olid lihtlabased desertöörid, noored mehed, kes olid püssi põõsasse visanud ja lahinguväljalt jalga lasknud. Või mõne muu jamaga hakkama saanud. Ehk siis pätid. Nad kartsid kodumaal karistust. Paljud neist talentidest panid Euroopas toime vägitegusid, mille tagajärjel kannatasid ilmsüüta inimesed Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Rootsis, Soomes ja mujal. Kas need talendid, vabandust pätid oleks Euroopat laiemas plaanis aidanud? Vaevalt küll.

Elu näitab, et seda kriisi oli Euroopale vägagi vaja. See oli kainestav. Pani mõtlema elu põhiväärtuste üle. Ja ühtlasi näitab, et pole neil EKRE valimislubadustel häda midagi. Raskused enamasti ühendavad ja liidavad inimesi. Ka riike. Süda läks soojaks, kui Eesti saatis kaitsevahendeid Itaaliasse ja Hispaaniasse. Kuigi itaallased tõid Eestisse koroonaviiruse, muidu oleks Eestis olnud olukord nagu Lätis, mõned üksikud nakatumised. Eesti ja Läti suutsid aga kokku leppida piiriüleses liikumises eriolukorra ajal, mis on samuti suur saavutus. Saadi hakkama, ja seda ilma migrantide abita. Loodetavasti saadakse migrantide abita tulevikus läbi terves Euroopas ning ka Ühendkuningriik mõtleb ringi ja loobub liidust lahkumisest.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised