Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tulin paar päeva tagasi koos perega Portugalist ja nägin Võru keskväljakut esimest korda oma silmaga. Ja teate, kallid, kui sügav äng mind valdas? Seda on raske sõnades kirjeldada, aga ma püüan siiski. 

Need torud. No millisele idioodile tuli pähe paigaldada Katariina poolt rajatud linna keskväljakule kõrged kupliga torud, millest kiirgab külma ja kalkust ning mis viivad mõtted tehastele? Mul oli tunne, nagu ma oleks sattunud tehaseruumi, kus undavad masinad ja kus kurnatud töölised päev päeva järel sandikopikate eest oma üksluist tööd teevad ning sellega oma tervist tapavad. Hinge hiilis äng ja see suurenes iga hetkega, sest ma ei näinud väljakul mitte ühtegi hingelist. Arusaadav, inimesed tajuvad vaistlikult ära, et ses kohas pole ELU ega ILU, aga inimese hing tõukub sellistest kohtadest ära, kus elu ja ilu pole. Väsind teeline ei taha minna puhkama tehasesse, mis teda üha kiiremini liigutama utsitab, vaid kuhugile, kus ta hing puhkab. Kus on natuke rohelust ja lilli. Seda ei ole aga Võru linna tehases, vabandust, keskväljakul üldse. Ei ühtegi lille. Ainult valged, külmad, hingetud torud.

Ja rattad. Hiiglasuured, silmakriipivad rattad, mille mõttest ma aru ei saa. Nende vastu ei saa väsind teeline mõnusasti selga toetada ja nad ei paku ka mitte mingisugust hingelist elamust. Nad on otse öeldes jubedad, nagu kuskilt õudusunenäost välja karanud. Sellised rattad võiks olla sul silma ees siis, kui higisena öisest hirmuunenäost üles ärkad, aga õnneks sa taipad kohe, et see oli ainult uni. Jood klaasikese vett ja kõik on jälle hästi. Ainult Võru inimestel sellist õnne pole, neil on need õudsad rattad nüüd kogu aeg silme ees. Igapäevane õudusunenägu. Õnnelik on see, kelle tee tööle või kooli sest õudusest eemale läeb. Vaesed koolilapsed. Allasele ja teistele linnavalitsejatele on see muidugi paras, sest nad ise käkerdasid selle kokku, las vahivad nüüd seda õudust, silmad punnis pääs, ja karjuvad kileda häälega appi nagu Kevades, kui Toots teisi akna taga hirmutas, aga milles on süüdi koolilapsed? Ma ise pean nüüd ka vaatama, kuidas saan minna Võrumaa Toidukeskusesse niimoodi, et õuduste tehas mind jälle hingepõhjani ei šokeeriks. Panen vist silmad kinni, kui see mu vaatevälja jõuab.

Aga jah – armsad võrukad, kuis te sel asjal juhtuda lasite? Arvasite, et tuleb ikka parem, kas jah? Uhh, aga ei tulnud. Tuli hullem. Nii hull nagu ei oleks osanud ette kujutadagi. Täitsa Soodom kohe ja Komorra. Põrguvärk. Noh, hea asi on see, et kahe aasta pärast saame enestele uue linnavalitsuse valida. Ehk too teeb tolle õuduste tehase platsi natukegi nägusamaks. Lootma peab!

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised