Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Silmade heaolu peegeldab meie elukvaliteeti igal sammul, sest ilma osalise või täieliku nägemiseta jääme paljust ilma. Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus patsiente vastu võttev arst-resident Ann-Marii Lõhmus kinnitab Benu Apteegi ajakirjas Ilu ja Tervis, et nii nagu hoolitseme oma tervise eest üldiselt, tuleb mõelda igapäevaselt ka oma silmade tervisele.
Mis mõjub silmadele halvasti ja kuidas see avaldub? 
Ei saa öelda, et arvuti või televiisori vaatamine ise mõjuks silmadele halvasti. Samuti ei saa ära keelata lugemist. Tuleb aga meeles pidada, et kõike tuleb teha mõõdukalt! Liigsel lähedale vaatamisel ja eriti ekraanide vaatamisel suureneb oluliselt koormus silmadele. Tihti unustatakse teha pause.
Näiteks koolilapse puhul on koormus silmadele koolitööst niigi suur. Kui nüüd veel koju jõudes mitu tundi järjest arvuti- või telefoniekraani jälgida, väsivad silmad ära. Sageli ütlevad lapsed, et vajavad puhkust koolitööst ja veedavad vaba aja arvutis meelt lahutades. Kuigi vaim ehk puhkab, on see silmadele veelgi suurem koormus! Samamoodi unustavad ennast arvuti taha töötama või vaba aega veetma ka täiskasvanud!
Inimene pilgutab silmi automaatselt, sageli ei mõelda sellele üldse. Kui aga vaadata pingsalt pikka aega lähedale ja teha süvenenult tööd, pilgutatakse silmi oluliselt harvem. Silmapind kuivab kiiremini ja pisaravedelikku toodetakse vähem.
Tekivad erinevad kaebused. Silmad kipuvad väsima ja punetama. Kuivusest tekib ebamäärane kihelustunne või liivateratunne silmades. Kurdetakse ka, et silmad jooksevad tihti vett ja on märjad. Ka see on silmakuivuse sümptom, kuigi võib esmapilgul tunduda ebaloogiline. Harvad ei ole ka peavalud ja raskused teksti teravustamisel pikemat aega lugedes.
Kuidas oma silmi tervena hoida, mida saab ise ära teha?
Eespool tekstis nimetatud sümptomite korral tuleb kindlasti esimese asjana anda silmadele rohkem puhkust ja vaadata sagedamini kaugusesse (kasvõi aknast välja kinnises ruumis viibides). Üldreegel on selline, et 45 minutit lähitööd ja 15 minutit puhkust. See puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid terve organism vajab virgutust!
Pilgutage tihedamini silmi! Kui sellest ei piisa, võib kasutada apteegis käsimüügis olevaid kunstpisaraid ehk niisutavaid silmatilku.
Võib proovida ka n-ö võimlemisharjutusi (ringjad liigutused silmadega, erinevates suundades vaatamine, kaugusesse vaatamine jms – guugeldades leiab erinevaid täpseid harjutusvõtteid) silmadele paar korda päevas umbes 10 minutit. Aitab vältida silmade väsimist!
Üldtervis tuleb hoida korras. Näiteks suhkruhaigete puhul on otsene seos keskmiste veresuhkruväärtuste ja silmaprobleemide vahel. Kui veresuhkrud, kolesterool ja vererõhk on kontrolli all, on ka silmapõhjad rahulikud. Kui aga suhkur on pidevalt liiga kõrge, on ka silmahädad kerged tulema.
Kevadsuvisel perioodil muutuvad aktuaalseks jälle päikeseprillid. Neid ostes tuleb meeles pidada, et optikakauplustest ostetud polaroidprillid võivad olla küll veidi kallimad, kuid saate kindlasti kvaliteetse asja, piisava päikese- ja UV-kiirguse kaitse silmadele.
Silmapinna söövituse korral on abinõu number üks kohene ja pikaajaline silma loputamine ohtra puhta veega! Seda tuleb meeles pidada, kui midagi satub kogemata silma (kodukeemia, liim vms potentsiaalselt ohtlik aine silmale). Mida kiiremini ja rohkem loputada, seda väiksem on kahjustus silmale. Vahetult pärast loputamist tulla Ida-Tallinna Keskhaigla valvesilmaarstile kontrolli.
Mis on eestlaste sagedasemad silmaprobleemid?
Väga suurel arvul silmaarstile pöördujatest on probleemiks kuivad silmad. Seda probleemi on kindlasti süvendanud ka tänapäevane elukorraldus ja nutiajastu. Paljud kasutavad juba noores eas kunstpisaraid regulaarselt 4–5 korda päevas.
Ka krooniline blefariit ehk pikaajaline silmalaugude põletik ei ole harv nähtus. Sageli pöördutakse selle murega korduvalt valvesilmaarstile, kuna probleem pole nädalaga lahenenud. Tuleb aga teada, et paranemiseks võib kuluda 4–6 nädalat ja väga palju tööd peab tegema ka patsient ise (laugude massaaž, laugude hügieen, pidev salvitamine).
Valvetoas näeb silmaarst sageli ka igas vanuses patsiente, kellel mureks äkitselt tekkinud suur punetav turseline punn silmalaul. Siis võib olla tegemist halaasioni ehk rahetera ehk silmalau sees oleva rasunäärme ummistusega. Kuigi halaasion näeb üsna ebameeldiv välja, ei mõjuta see patsiendi nägemisteravust ega ole nakkav teistele.
Väga sage probleem just vanemaealiste patsientide seas on kollatähni lupjumishaigus ehk maakuli degeneratsioon. Haigus algab tavaliselt pärast 50. eluaastat.
Veel on kroonilistest haigustest sagedamini esinevad glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae ja diabeetiline retinopaatia ehk suhkruhaigusest tingitud silmahaigus. Esimese puhul on suurenenud silma siserõhk ja see kahjustab aegamööda silmanärvi. Teise puhul on tegemist diabeedi tüsistusega, kus liigkõrge veresuhkru kahjustab silmamuna võrkkesta ehk reetinat. Nende puhul on vajalik regulaarne jälgimine silmaarsti või -õe poolt terve elu.
Kõige sagedasem operatsioon silmakirurgias on kindlasti katarakti ehk hallkae ehk hägustunud silmaläätse vahetus. Opereeritakse neid patsiente, kellel hallkae hakkab häirima inimese igapäevast elu ja toimetusi.
Milline on meie silmade tervis võrreldes Euroopa ja naabermaadega?
Võrreldes naaberriikidega on patsientide mured, probleemid ja sagedasemad silmahaigused valdavalt ühed ja samad. Täpne statistika ja ülevaade aga selle kohta kahjuks puudub.
Silmade tervis sõltub suuresti ka pakutava silmaravi kvaliteedist. Mina usun, et Eesti silmaarstid on väga heal tasemel ja patsiendid saavad kaasaaegset tõenduspõhist ravi silmahaigustele. Silmaarstide teadmised ja oskused on nii head, et siia tulevad õppima ja ennast täiendama ka teiste Euroopa riikide silmahaiguste residendid. Ka kohalikud silmaarstid koolitavad ennast pidevalt Euroopa suuremates ravikeskustes, et Eestisse tagasi tulles siinset ravikvaliteeti veelgi tõsta.
Näiteks on Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik Balti silmakasvajate ravikeskus, enamik regiooni onkoloogilisi haigeid saab ravi just siin. Haigla kuulumine haruldaste haiguste võrgustikku tähendab samuti, et patsientidel on juurdepääs parimale võimalikule ravile.
Kommentaarid

Viimased uudised