Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eestis käib üks tont ringi ja see on munitsipaalmeedia tont. Ajakirjandusega konkureerimisse pumpavad kohalikud omavalitsused üha rohkem maksumaksja raha. Üle Eesti miljoneid eurosid igas kuus.

Samal ajal jagavad omavalitsused ajakirjandusega üha vähem infot või üldse mitte. Olukord on võrreldav sellega, kui politsei, pääste ja näiteks Vabariigi Valitsus lõpetaks ajakirjandusega info jagamise ning hakkaks välja andma oma ajalehti, mis ilmuvad korra kuus. Päringute peale vastaksid politsei, pääste ja valitsuse esindajad: lugege meie lehte!

Täpselt nii on see praegu omavalitsustes: üks kord kuus saavad inimesed teada, mis omavalitsuses toimub. Samal ajal tegutseb Eestis kümneid ajakirjandusväljaandeid, mis jagavad lugejaga infot iga päev ja mis meelsasti jagaks oma lugejatega omavalitsuste infot. Kui seda infot neile antaks, aga ei anta.

Omavalitsustes, sarnaselt politsei, pääste ja Vabariigi Valitusega on ametis terve rida inimesi, kes tegelevad igapäevaselt ja on vastutavad avalikkuse informeerimise eest. Ent erinevalt politseist, päästest ja Vabariigi Valitsusest, mis väljastavad infot igapäevaselt, sageli suisa mitu korda päevas, annavad omavalitsused infot vaid korra kuus. Seda praegusel, interneti ajastul.

Omavalitsused hoiavad infot kinni, kuna nad on asunud konkureerima ajakirjandusega. Nad on huvitatud, et inimesed loeksid munitsipaallehti. Sellest kaotavad kõik: nii avalikkus, kes elab pimeduses ja ei tea, mis toimub; kaotavad omavalitsused, kes kulutavad oma väljaannete peale maksumaksja raha; ning kaotab ajakirjandus, kes ei saa kätte infot ja kelle lugejate arv on väiksem, kuna omavalitsused nendega konkureerivad. Kõige enam kaotavad just kohalikud ajakirjandusväljaanded, see on maakonnalehed.

Mõni aeg tagasi juhtis tähelepanu isegi Vabariigi President, et munitsipaallehed solgivad turgu. Selle peale valitses vaikus … ja munitsipaallehti antakse ikka edasi, ning sinna maetakse üle Eesti edasi miljoneid maksumaksja raha, nagu poleks midagi juhtunud. See on raha, mille eest võiks abistada vanureid ja puuetega inimesi, aga seda ei saa teha, sest omavalitsused tegelevad üha aktiivsemalt meediaäriga. Võib isegi öelda, teatud mööndustega, et oma ajalehtede kirjastamisest on kujunenud KOHALIKE OMAVALITSUSTE KÕIGE TÄHTSAM TEGEVUS. Sellest hoitakse kümne küünega kinni ja seda tegevust muudkui laiendatakse.

Groteskne näide on siin Võru linn, kus majad lagunevad ja keskkond näeb üha enam välja nagu maailmalõpu zombie-filmis, aga mis suurendab aasta-aastalt investeeringuid kohalikku meediasse. Linn matab oma ajalehte ja munitsipaalmeediasse kümneid tuhandeid eurosid igal aastal – see on elaniku kohta mitu korda rohkem raha kui paljukirutud Tallinna linn oma üle-Eestilise televisiooni ja Pealinna-lehega.

Võru linnavalitsus maksab ekstra peale, tuhandeid eurosid, et lehte pandaks ka neisse postkastidesse, kuhu muidu reklaampostitusi ei panda. Kuigi massitiraažis ilmuv Võru Linna Leht pole muud kui reklaamleht – Võru linnavalitsuse reklaamväljaanne, mida antakse välja maksumaksja raha eest.

Võru Linna Lehes ilmuvad valdavas osas reklaamlood linna juhtidega. Kui aga Lõunaeestlane pöördub linnavalitsuse poole küsimusega, näiteks miks pandi Võru spordikooli juhtima inimene, kel puuduvad selleks vastavad eeldused, siis linnalt vastust ei tule.

Võru linna tegematajätmisi, kahtlusaluseid seaduserikkumisi või korruptsiooni juhtumeid Võru Linna Leht ei kajasta. Kuivõrd aga korruptsiooni uurimine ja väljajuurimine on demokraatlikus ühiskonnas ajakirjanduse (nn neljanda võimu) üks peamisi ülesandeid, siis Võru Linna Leht seda ülesannet ei täida. Ehk selle väljaande võiks kohe kinni panna ja midagi ei juhtuks. Linna infot saab edastada olemasolevate väljaannete: Lõunalehe, Lõunaeestlase ja Võrumaa Teataja kaudu. Lisaks on olemas tasuta sotsiaalmeedia, mida omavalitsused saavad vajadusel kasutada.

Et mitte lõpetada üdini negatiivsetes toonides, siis peab ära märkima, et Lõuna-Eestis on üks tubli omavalitsus, mis edastab korralikult sõnumeid. See on Otepää vald, mis teeb silmad ette isegi Tartu linnale. Teine äärmus on aga Võru vald, kust ei tule midagi ka suure pressimise peale.

Viimasel Võru vallavolikogu istungil keelasid vallavalitsuse töötajad Lõunaeestlase ajakirjanikul pildistamise ning ei lubanud avaldada valla aukodanikuks valitud isiku nime – ikka selleks, et selle info saaks esimesena edastada munitsipaalmeedias. Ajakirjanikku ei vaadata enam omavalitsustes kui partnerit, vaid kui konkurenti, kelle tegevust igal võimalusel takistatakse.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised