Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Ähvarduskiri.

Infooperatsioonid sotsiaalmeedias pole midagi uut, seeläbi väidetakse olevat mõjutatud valimisi USA-s ja Suurbritannias. Seda tehakse sotsiaalmeedia varikontode kaudu. Samalaadse varikonto kaudu sai ähvarduse Kaja Kallas.

Äsja lõppes Eestis ebaõnnestunult üks infooperatsioon, mis oli mõeldud EKRE ründamiseks enne kevadisi parlamendivalimisi. Seda tehti sotsiaalmeedias, aga päris ehtsa konto kaudu. Sündmus ise oli välja mõeldud. Politsei hakkas asja uurima ja pettus tuli välja. Oma vitsad sai ka inimene, kes oli info sotsiaalmeediasse sisestanud.

Nüüd juhtus teine, veidi erinev, aga sisult sama asi. Tegemist oli värske, enne 2017. aasta kohalikke valimisi loodud sotsiaalmeedia kontoga, kus viimasel ajal on agaralt laigitud ja jagatud EKRE postitusi. Ning millelt lõpuks edastati räige ähvardus Reformierakonna juhi Kaja Kallase aadressil.

Kindlasti peaks politsei ka seda juhtumit uurima, nii nagu selgitati välja Reformierakonnaga lähedalt seotud Mary Krossi juhtumi tagamaad. Siinkohal aga võib uurimine olla keerulisem, sest internetis on lihtne jälgi peita. Eesmärk, panna EKRE-le taaskord silt külge ning jõuda sellega välismeediasse on taas täidetud. Kuivõrd politsei on teatanud, et Kaja Kallase elule ohtu pole, siis võib arvata, et tegemist on osavalt peidetud varikonto ja taaskordse infooperatsiooniga. Ilmselt teab ka politsei omast kogemusest, et tavaliselt pole reaalsed ähvardused nii paljusõnalised. Ilmselt teadlikult tehtud kirjavead ei varja samas kirjutaja head haridust ja väledat sulejooksu. Paratamatult tekib küsimus, mis ameti esindajad on meil paljusõnalised ja lubajad? Võimalik, et selle ähvarduse kirjutaja istub riigikogu saalis Kallase enda lähedal, võimalik, et koguni samas pingis.

Need kaks juhtumit pole esimesed sellelaadsed. Üks suuremaid infooperatsioone toimus 2015. aasta novembris pärast seda, kui pandi põlema Vao pagulaskeskuse sein. Tookord oli võimul Reformierakond ning kohe näidati näpuga nii EKRE kui terve eesti rahva suunas. Seda tegid nii peaminister kui vabariigi president. Eesti mainet õõnestati juba siis terves maailmas. Ajakirjandus pasundas sellest, kuidas eestlased tahtsid pagulasi elusalt ära põletada. Politsei asus asja agaralt uurima, aga uurimine vaibus, ilmselt lihtsalt mätsiti kinni. Suure tõenäosusega selgus, et keskuse seina süütasid pagulased ise, nad on seda teinud mitmel tuhandel muul juhul üle terve Euroopa, et endale tähelepanu tõmmata. Ent see polnud enam oluline – eesmärk sai täidetud – näidata näpuga nii EKRE-le kui eesti rahvale, kes seda erakonda kõigele vaatamata toetab.

LÕUNAEESTLANE

Kommentaarid

Viimased uudised