Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Alates 1. aprillist tohib turule viia üksnes selliseid tooteid, kus transrasvade kogus ei ületa kaks grammi 100 grammi rasva kohta.

Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna nõuniku Tiiu Ranna sõnul kehtestati piirmäär juba 2019. aastal. „Tööstustele anti üleminekuaega kaks aastat, et muuta toitude koostist tööstusliku transrasva piirmäära arvestades. Antud muudatus puudutab mistahes tarbijale müüdavat toitu, seda nii kaupluses kui toitlustusettevõttes pakutava osas. Seega peavad nii toidutööstused kui toitlustusettevõtted veenduma, et tarbijale üleantavas toidus ei ületataks tööstusliku transrasva piirmäära,“ selgitas Rand.

Transrasvade suures koguses tarbimine on kahjulik meie tervisele, sest tõstab südamehaiguste riski kalori kohta arvestatuna rohkem kui ükski muu toitaine. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tarbida transrasvu nii vähe kui võimalik, ent mitte rohkem kui 1 protsent kogu päevasest toiduga saadavast energiast. „Selleks, et kaitsta rahva tervist on Euroopa Liidus seatud nüüd piirmäär tööstuslikule transrasvale, et vähendada selle tarbimist. Tööstusliku transrasva piirmäära nõue ei mõjuta enne 1. aprilli valmistatud ja tarbijale müügiks pakutud toitusid. Amet võtab sellel aastal ka proove, veendumaks, et tooted ei ületaks tööstusliku transrasva piirmäära,“ kirjeldas Rand.

Transrasvhapped ehk transrasvad on küllastumata rasvhapete liik, mida leidub teatud toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka õlide ja rasvade tööstuslikul töötlemisel.

Looduslikku päritolu transrasvu leidub näiteks punases lihas ja ka piimatoodetes. Tööstuslikult võivad transrasvad tekkida mitmel viisil, millest kõige olulisem on õlide ja rasvade tahkestamine ehk hüdrogeenimine. Selliseid rasvu on kasutatud pagari- ja kondiitritoodete, samuti friteeritud ja külmutatud toodete koostisosana.

Viimased uudised