Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Nii tööandjale kui ka töötajale tuttavaks olukorraks on see, kui töötaja või tema laps on haigestunud ning töötajal ei ole seetõttu võimalik tööle tulla. Ka koroonaviirusesse haigestumise korral on töötajal võimalik jääda haiguslehele või hoolduslehele. Haigushüvitist oleks võimalik saada ka siis, kui inimese suhtes on kehtestatud kohustuslik karantiin.
COVID-19 leviku taustal on äärmiselt oluline nakkuse ja selle leviku tõkestamine. Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same tõi välja, et haigushüvitist oleks võimalik saada ka neil inimestel, kelle suhtes on kehtestatud kohustuslik karantiin.  Paraku ei ole praeguses eriolukorras rakendatud meetmete, sh kohustusliku eneseisolatsiooni puhul tegu karantiiniga ravikindlustuse seaduse mõttes.
„Õiguslikult saab karantiini välja kuulutada kohaliku omavalitsuse üksus Terviseameti ettepanekul eriti ohtlike nakkushaiguste korral. Sellisteks nakkushaigusteks on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos, aga mitte koroonaviirus,” selgitas advokaat Kristel Tael-Same.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt oleks kohustuslikus karantiinis viibides töötajal õigus saada haigushüvitist alates 4. haiguspäevast samas määras, mis haigestumise puhul ning kokku kuni 7 kalendripäeva eest.
Uue COVID-19 viiruse puhul kohaliku omavalitsuse üksused karantiine kehtestanud ei ole, vaid eriolukorra juhi korraldusel on seatud kohustuslikke liikumisvabaduse piiranguid 14 kalendripäevaks, sh välismaalt Eestisse naasnud isikutele. “Seega ei ole ravikindlustuse seaduses ettenähtud võimalused piisavad nakkuse leviku tõkestamiseks inimeste toimetulekut ohtu seadmata,” rõhutas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same.
Seetõttu esitati 12. märtsil Riigikogule kiireloomulisena menetlemiseks eelnõu, millega soovitakse ravikindlustuse seadusesse lisada punkt, mille kohaselt on isik ajutiselt töövõimetu ka siis, kui isiku suhtes on nakkushaiguse kahtlus. Nakkushaiguse kahtluse definitsiooni eelnõu ei sätesta, kuid seletuskirjast lähtuvalt hõlmaks nakkushaiguse kahtlusega isikud nii nakatanu lähikontaktseid kui ka nn riskiriikidest tulijaid. Riskiriikidest tulijate hulka kuuluksid aga käesoleva aja seisuga põhimõtteliselt kõik välismaalt Eestisse tulijad, sest eriolukorra juhi kehtestatud riskiriikide nimekiri on koroonaviiruse puhangu ülemaailmse leviku tõttu kehtetuks tunnistatud.
„Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmisel tekiks nakkushaiguse kahtluse korral isikul õigus haigushüvitisele haiguslehe esimesest päevast alates, kusjuures inimesel oleks õigus saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani,” selgitas Tael-Same.
Hetkel ei ole teada, millised on edasised arengud eelnõu menetluses, arvestades ka Vabariigi Valitsuse 19. märtsi ajutist meedet. Sotsiaalkomisjoni järgmine istung eelnõu arutamiseks toimub 23. märtsil.
Lisaks rõhutas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat, et kui töötaja teeb isolatsioonis olles kaugtööd, siis ei teki tal õigust haiguslehe avamiseks ega haigushüvitisele. “Kui inimene on kaugtööl, siis ta teeb endiselt sama tööd, lihtsalt mitte tööandja asukohas ning töötajale tuleb maksta kokkulepitud tasu. Kehtivad seadused ei luba töövõimetuslehel oleval inimesel saada samal ajal töötasu ning tööandja ei tohi lubada haiget töötajat tööle,” lisas Tael-Same.
Alates 16. märtsi hommikust on inimestel võimalik haigus- või hooldusleht vormistada lausa ise, ilma perearstiga kontakteerumata või tervisekontrolli läbimata. Haigusleht on võimalik võtta ka siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid sümptomid veel avaldunud ei ole. Haige perearstikeskus võtab nädala jooksul patsiendiga ühendust, et jälgida haiguse kulgu, kuid töövõimetusleht avatakse vaikimisi taotlemise kuupäevast kuni 30. märtsini 2020. Haigus- või hoolduslehe kinnitamine ja täpsem pikkus selgub arutelus perearstikeskusega.
19. märtsil otsustas Vabariigi Valitsus kõikide töövõimetuslehtede osas haiguspäevade riigipoolse hüvitamise esimesest kolmanda haiguspäevani perioodil märtsist maini. Reeglina esimese kolme haiguslehel oldud päeva eest töötaja hüvitist ei saa, 4.-8. haiguspäevani on töötajal õigus saada hüvitist tööandjalt 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates 9. haiguspäevast tasub töötajale haigushüvitist Haigekassa, kusjuures hüvitise päevamäär on 70% töötaja eelmise kalendriaasta kalendripäeva keskmisest tulust.
Hoolduslehele võib jääda alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega lapse eest hoolitsemiseks, sellisel juhul maksab Haigekassa hüvitist alates esimesest päevast 80 protsendi ulatuses töötaja eelmise kalendriaasta kalendripäeva keskmisest tulust. Hoolduslehele saab jääda ka muu pereliikme – nt suurema lapse või hoopis töötaja vanema või vanavanema haigestumise korral. Pereliikme põetamiseks määratud hüvitis on sama suur kui lapse hoolduslehe korral, küll aga on sellise hoolduslehe puhul hüvitise maksmise kestus piiratud kahe nädala asemel ühe nädalaga.
Kommentaarid

Viimased uudised