Ministritest koosnev žürii tõstis 34 kandidaadi seast esile ka Eesti Keele Instituudi tööd järjepidevuse hoidmise eest õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisel.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles keeletegude ja nende tegijate tunnustamisel, et keele tulevik ei ole iseenesestmõistetav ja keele hoidmine ei tähenda ainult reeglite järgimist. „Selleks on vaja teiesuguseid inimesi, kes on valmis panustama ja katsetama ning kes soovivad teisi innustada. Sama olulised on ka need toetajad, asutused ja organisatsioonid, kes panevad õla alla, et need projektid päriselt ellu viia,” ütles Kallas. „Ükski keeletegu ei sünni juhuslikult. Need sünnivad tähelepanust, hoolimisest ja teadlikust valikust ning seal, kus keelt kasutatakse loovalt, targalt ja austusega.”
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik” annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600-1739, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu. Leksikonis on kokku 13185 märksõna, mille kohta tuuakse kasutusnäiteid ja iseloomustatakse omaaegset tähendust. Sõnastik valmis tänu uurimisrühmale, mida juhtis Kristiina Ross ja kuhu kuulusid Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Annika Viht. On igati sümboolne, et teos ilmus eesti kirjakeele 500. juubeliaastal.
Teiseks peaauhinna vääriliseks keeleteoks pidas žürii eesti keele õppele pühendatud koolikorraldust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse . 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada ja noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla. Muudatuse põhimõte on, et kellel keeleoskust pole, õpib kõigepealt keelt, ja kes keelt mõistab, jätkab tavaõpet. Viimastel aastatel tehtud eesti keele tasemetestid näitavad, et suurel osal esimese kursuse õppijatest on eesti keele oskus tasemel A1, A2 või nõrk B1, kuid see ei ole erialaõppeks piisav.
Võrokeelne taskuhääling „Poodi man” läks 2025. aastal eetrisse nii Spotify kui Helüaida keskkondades 13 episoodiga ladusas võro keeles. Saadetes intervjueerisid ajalootudeng Hipp Saar ja gümnasist Eliisabet Raju võrokesi, kellega räägiti Vana-Võromaa lähiajaloost, kultuurist, haridusest, keeleõppest ja muust päevakohasest. Tempokas ja terane taskuhääling „Poodi man” tegi võro keelt nähtavamaks ja vabastas seda ühest levinumast stereotüübist, et võro keel on ainult vanema põlvkonna suhtlusvahend.
Endised haridusministrid tõstsid esile Eesti Keele Instituudi eestvedamisel valminud „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2025”, mis on eesti kirjakeele uusim normi alus. Ministrid rõhutasid, et EKI väärib tunnustust järjepidevuse ja süsteemsuse eest õigekeelsussõnaraamatute koostamisel ja väljaandmisel.
Õigekeelsussõnaraamatu 14. väljaanne koondab ajakohaseid soovitusi õigekirja, sõnamuutmise ja neutraalse keelekasutuse kohta ning selle eesmärk on toetada ühtset kirjakeelt. Sõnaraamatus on ligikaudu 60 000 märksõna. Võrreldes varasemate väljaannetega on sõnastikku lisandunud hulgaliselt uusi sõnu ja väljendeid, mis seonduvad tänapäeva ühiskonna teemadega. Samal ajal on eemaldatud vananenud ja harva kasutatavaid sõnu. ÕS 2025 on kättesaadav nii trükis kui veebis.
Keeleteokonkursi rahvahääletusel kogusid võitja järel rohkem hääli Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programm, XXVIII laulupidu „Iseoma” ning Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseumi tegevus.
Taustainfo
- Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
- Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
- Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.
- Varasemate aastate laureaadid.
Loading ...
