Valgamaal leiti ohtlik taimehaigus viljapuu-bakterpõletik

Viljapuu-bakterpõletik pirnipuul: mumifitseerunud toored viljad. Foto: EPPO Global Database

Tõrva vallale kuuluval maal Linna külas leiti viirpuudel ohtlik taimehaigus viljapuu-bakterpõletik. Bakteri edasine levik tuleb peatada ning nakatanud puud maha võtta. Inimeste ega loomade tervisele see taimehaigus ohtu ei kujuta.

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) taimekaitse ja -tervise valdkonnajuht Tiina Kärner ütles, et laboritulemused kinnitasid haiguse leidu ning amet ja vald alustavad koostöös tõrjemeetmetega, et haigus edasi ei leviks ega põhjustaks ulatuslikku kahju.

Oluline on ära hoida lähedal kasvavate õunapuude, pirnipuude, pihlakate, viirpuude, tuhkpuude ja ebaküdoonia nakatumine. Selleks, et leppida kokku konkreetsed tegevused nii nakatunud puude langetamise kui kohalike inimeste teavitamisega kohtus PTA Tõrva valla esindajatega.

„Ohtliku taimehaiguse leviku takistamisega hakkab uuel nädalal tegelema Tõrva Vallavalitsuse vallamajanduse osakond. Langetame nakatunud puud ning kaevame välja juured, et haigus ei leviks. Kindlasti teeme Põllumajandus- ja Toiduameti ning Linna küla kogukonnaga koostööd, et tulevikus sobivad taimed asemele istutada,” sõnas Tõrva Vallavalitsuse vallamajanduse osakonna juhataja Tõnu Jaansalu.

„Viljapuu-bakterpõletik ei ole Eestis levinud ja selle puhul valitseb oht, et siia jõudes tekitab see suurt majanduslikku kahju ja keskkonnakahju,” sõnas Kärner. Haigus kahjustab selliseid laialt levinud taimeliike nagu õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu, tuhkpuu ja ebaküdoonia – nende kahjustumine võib tekitada ka emotsionaalset mõju.

Bakter põhjustab õite, lehtede ja võrsete närbumist ja pruunistumist. Kahjustus sarnaneb tulekahjustusega. Õied, viljad, lehed muutuvad esmalt hallikasroheliseks ja siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvel ja okstel võivad tekkida koorehaavandid. Tugeva nakkuse korral hävinevad taimed täielikult. Noored puud võivad haigestumise järel hävida samal aastal.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal ning uuesti 2019. aastal. Mõlemal korral leiti haigustekitajat mitmes asukohas. Tänu edukale tõrjele ei jäänud haigus Eestis püsivalt levima.