Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: Leedu armee

Leedu president Gitanas Nausėda teatas eile neljapäeval 29. oktoobril, et riik plaanib 2032. aastal kehtestada üldise sõjaväekohustuse, mis tähendab julgeolekuolukorda arvestades suurema hulga noorte kaasamist kaitseväkke.

Nausėda sõnas ajakirjanikele, et riigikaitsenõukogu – kuhu kuulub riigi poliitiline ja sõjaväeline juhtkond – leppis kohtumisel kokku ajakavas, vahendab lrt.lt.

Presidendi sõnul saavad naised ka edaspidi ajateenistuses osaleda vabatahtlikkuse alusel.

Praegu kutsub Leedu igal aastal sõjaväkke üle 5000 noore. Üldise sõjaväekohustuse puhul kasvaks see arv umbes 7500-ni; president märkis, et arvesse on võetud nii demograafilisi suundumusi kui ka asjaolu, et osa noori tunnistatakse tervislikel põhjustel teenistuseks kõlbmatuks.

Nausėda sõnul annab 2032. aasta sihtaeg riigile võimaluse investeerida ajateenijate arvu kasvuks vajalikesse majutustingimustesse ning koolitada välja piisav hulk instruktoreid.

Samuti peavad võimud leidma tasakaalu ajateenijate väljaõppe ja reservväelaste täiendõppe vahel, et tagada mõlema tõhus läbiviimine, sõnas ta. „Minu arvates on ajateenistuse rakendamine alates 2032. aastast optimaalne,” ütles Nausėda.

Peaminister Mindaugas Sinkevičiuse sõnul soovis valitsus üleminekut üldisele sõjaväekohustusele kiiremini, kuid sõjavägi veenis neid tähtaega 2032. aastani edasi lükkama.

„Võib öelda, et poliitiline tahe on olemas, kuid samas kerkib küsimus kaitseväe valmisolekust. Kaitsevägi on selgelt öelnud, et nad on valmis 2032. aastaks,” ütles Sinkevičius ajakirjanikele pärast neljapäevast riigikaitsenõukogu istungit.

Peaministri sõnul arutati nõukogus üldise sõjaväekohustuse kehtestamise tähtaega „pikalt ja põhjalikult ning elavate vaidluste saatel”.

„Kõik olid ühel meelel, et tegemist ei ole võidujooksuga ega küsimusega, kus tuleks kindel kuupäev kivisse raiuda – kuigi liikumine üldise sõjaväekohustuse suunas on vältimatu, tuleb seda teha siis, kui ollakse selleks valmis,” sõnas ta.

Ta lisas, et ettevalmistused hõlmavad umbes 300 instruktori väljaõpetamist ning sobivate tingimuste loomist ajateenijate majutamiseks.

Samuti lepiti kokku, et ajateenijatele pakutavate teenistusvõimaluste ringi laiendatakse. Presidendi sõnul võiks see hõlmata näiteks droonioperaatorite väljaõpet või abistamist piirivalves, tuletõrjes ja päästeteenistuses.

Pärast katset minna üle täielikult professionaalsele armeele taastas Leedu 2015. aastal osalise ajateenistuse, viidates suurenenud julgeolekuohtudele, mis järgnesid Venemaa poolt Krimmi annekteerimisele 2014. aastal.

Viimased uudised