Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Venemaa hoiatas NATO-t, et on valmis kasutama tuumarelvi, kui lääneallianss peaks üritama ära lõigata Kaliningradi – Läänemere ääres asuvat Venemaa eksklaavi.

NATO-le saadetud ja uudisteagentuuri Reuters nähtud dokumendis süüdistas Moskva allianssi „ohtlikus ja vastutustundetus käitumises”, mis toob kaasa „suure ohu otsese relvakonflikti puhkemiseks”.

Dokumendis märgiti, et see hõlmab võimalust, et Venemaa annab juba algusest peale lööke alliansi liikmesriikide otsustuskeskuste pihta.

„Venemaa on valmis kasutama kogu oma käsutuses olevat jõudude ja võimekuste arsenali, sealhulgas tuumarelvi, oma territooriumi kaitsmiseks juhul, kui NATO riigid peaksid üritama isoleerida Kaliningradi oblastit ülejäänud riigist,” seisis NATO-le saadetud diplomaatilises noodis.

Hoiatus rõhutas Moskva tõsist muret selle pärast, mida ta on nimetanud kasvavaks NATO ohuks Kaliningradile – tugevalt militariseeritud Venemaa territooriumile, mis asub Poola ja Leedu vahel.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et allianss vastas Venemaa sõnumile järgmiselt: „Me oleme kaitseallianss. Ja lõpetage tuumaähvardused. See on täiesti põhjendamatu ega aita olukorrale kaasa.”

Reutersi nähtud kirjalikus vastuses märkis NATO ühtlasi, et ükski alliansi „õppus ega tegevus ei kujuta endast ohtu Vene Föderatsiooni territooriumile”.

„Me kutsume Vene Föderatsiooni üles lõpetama provotseerimata täiemahuline sissetung Ukrainasse. Me nõuame tungivalt, et Vene Föderatsioon hoiduks üha hoolimatumast käitumisest liitlaste suhtes ja lõpetaks vastutustundetu tuumaretoorika,” seisis avalduses.

Küsimusele, kas tuumarelvade kasutamise oht Balti riikide vastu on nüüd reaalne, vastas Rutte Brüsselis toimunud kaitsekonverentsil (mille korraldas telekanal Euronews): „Ei, see ei ole nii. Putin teab, et ta ei saa NATO-st kunagi jagu, seega ma ei võta seda kuigi tõsiselt.”

Viinis tegutsev tuumarelvanduse analüütik ja endine Vene diplomaat Nikolai Sokov märkis, et lääneriikidel on üha raskem jätkata Ukraina toetamise suurendamist, ilma et see viiks otsese vastasseisuni Moskvaga.

Tema sõnul võib Venemaa hoiatus viidata sellele, et jäiga joone pooldajad on saamas mõjuvõimu juurde arutelus selle üle, kuidas reageerida Lääne sammudele – sealhulgas relvatarnetele Kiievile, uutele sanktsioonidele Moskva vastu, Vene laevade kinnipidamisele ning sagedastele sõjaväeõppustele ja luurelendudele Kaliningradi lähistel.

„Nad (Venemaa) ootavad jõulisemaid samme, sealhulgas Läänemere blokaadi – mis jääb Euroopa arusaamade kohaselt küll allapoole sõja läve, kuid nende jaoks tähendab see avatud sõda. Ma näen vastastikuse valearvestuse ohtu,” ütles Sokov.

Veebiintervjuus märkis ta, et Venemaa ja Euroopa liiguvad kokkupõrke suunas, mis nõuab mõlemalt poolelt ettevaatlikkust ja kaalutletud tegutsemist.

Selle asemel avaldavad eurooplased „maksimaalset survet” ja Venemaa edastab tõsise hoiatuse, et see on äärmiselt riskantne, lisas Sokov.

Lisaks mitteametlikule hoiatusele on Venemaa saatkonnad vähemalt kolmes Euroopa riigis viimase kolme päeva jooksul avaldanud teateid, milles süüdistatakse NATO-t pingete suurendamises sõjaväeõppuste ja Kaliningradiga seotud stsenaariumide kavandamise kaudu.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas neid diplomaatilisteks meeldetuletusteks „Euroopa kuumadele peadele”.

Suhted, mis on olnud halvad juba alates Venemaa 2022. aasta sissetungist Ukrainasse, on tänavu järsult halvenenud, kuna Euroopa valitsused süüdistavad Moskvat „hübriidsõja” hoogustamises Euroopas, kasutades selleks muu hulgas sabotaaži ja süütamisi.

Venemaa eitab seda ning lükkab ümber Lääne poliitikute korduvad väited, nagu valmistuks riik võimalikuks sõjaliseks rünnakuks mõne NATO riigi vastu.

Üks NATO diplomaat ütles: „Ütleksin, et Venemaa kiri on vaid järjekordne katse eurooplasi hirmutada ning NATO vastus on kindel ja vastutustundlik. See kinnitab taas, et me ei lase end Ukraina toetamisest kõrvale kallutada.”

Üks Euroopa kaitsevaldkonna kõrge ametnik märkis: „See on esimene kord pärast külma sõda, mil Venemaa meid niimoodi ähvardab. Seega on olukord tõsine.”

Viimased uudised