Taani luure karm hinnang: Venemaa võib lähikuudel NATO vastu piiratud rünnaku korraldada
Avaldatud: 24 september, 2026
Võimalikud rünnaku kohad Vene-NATO sõjas. Kuvatõmmis Venemaa võib lähikuudel NATO vastu piiratud rünnaku korraldada, edastab Taani sõjaväeluure DDIS värskes, täna neljapäeval 24. septembril avaldatud hinnangus.
Sellise rünnaku tõenäosus on 60-90 protsenti.
Venemaalt lähtuva ohu hindamine
Julgeolekuolukord on veelgi halvenenud. Venemaa on sagenenud sabotaaži- ja hävituslike küberrünnakute korraldamist ning ründab droonidega sihtmärke Euroopas. Hübriidsõda on eskaleerumas.
Heaks näiteks on nurjatud droonirünnak Leipzigi-Halle lennujaamale, mille – nagu Saksa ametivõimud on kinnitanud – oli Venemaa kavandanud mitme kuu vältel.
Venemaa on muutunud riskialtimaks. Vene droonid ja mõnel juhul isegi raketid on tabanud Ukrainaga piirnevaid NATO riike.
Taanis on Taani julgeoleku- ja luureteenistus (PET) avalikult hoiatanud, et Venemaa kavandab ja valmistab ette sabotaaži Taani territooriumil asuvate kaitsetööstusettevõtete vastu.
Vene väed käituvad Läänemere piirkonnas NATO sõjaväeüksuste suhtes üha agressiivsemalt. 14. septembril 2026 toimunud vahejuhtum, mil Vene fregatt tulistas Gedseri lähistel Taani sõjaväehelikopteri suunas signaalrakette, on selliste Taani sõjaväeüksusi puudutavate juhtumite seas kõige hiljutisem ja tõsisem näide.
Venemaa on surve all
Venemaa on suurema surve all kui kunagi varem Ukraina-vastase sõja käigus. Ukraina järjepidevad kaugmaarünnakud tekitavad üha ulatuslikumaid purustusi sügaval Venemaa territooriumil. Venemaa kannab suuri kaotusi, saavutades Ukrainas vaid tühiseid territoriaalseid edusamme. Samal ajal on Venemaa majandus suure kriisi lävel, mida põhjustavad sõjalised kulutused, rahvusvahelised sanktsioonid ja Ukraina rünnakud Venemaa energiataristu vastu.
Lääne majanduslik ja sõjaline toetus Ukrainale on eluliselt tähtis riigi suutlikkusele hoida tagasi Vene vägesid ja suurendada Venemaa jaoks sõja jätkamise hinda.
Pole väljavaateid, et Venemaa saavutaks järgmise kuue kuu jooksul Ukraina-vastases sõjas olulisi läbimurdeid. Samas on äärmiselt ebatõenäoline, et president Putin oleks valmis tegema järeleandmisi oma sõja põhieesmärkide osas. Ühtlasi usub Venemaa, et Euroopa arendab järk-järgult välja autonoomse sõjalise võimekuse, mis kujutab 2030. aastaks Venemaale kasvavat ohtu. Seetõttu on lähiaastad Venemaa jaoks võimaluste aken, mil president Putin võib jõuda järeldusele, et riski tasub võtta ja püüda Euroopa julgeolekukorda radikaalselt muuta.
Sellest tulenevalt on tõenäoline, et Putin püüab praegust kurssi muuta.
Venemaa eskaleerib oma hübriidsõda veelgi
Kuni viimase ajani on Venemaa hübriidrünnakud lääne sihtmärkide vastu olnud peamiselt suunatud hirmu tekitamisele ja avalikkuse toetuse nõrgestamisele Ukraina abile. Venemaa on üha enam hakanud otseselt püüdma
takistada toetuse jõudmist Ukrainasse, näiteks korraldades sabotaaži kaitseettevõtete või Ukrainasse sõjavarustust vedavate raudteetranspordi vastu.
Taani Kaitseluureteenistuse (DDIS) hinnangul intensiivistab Venemaa oma hübriidsõda, korraldades sagedasemaid rünnakuid lääne ja NATO vastu, millel on sihikule võetud riikidele suuremad tagajärjed kui varem. See võib hõlmata hävitavaid küberrünnakuid, mis halvavad kriitilisi ühiskondlikke funktsioone, samuti sabotaažirünnakuid, millega kaasneb suur inimohvrite oht.
Oht, et Venemaa korraldab piiratud sõjalise rünnaku ühe või mitme NATO riigi vastu
Samal ajal püsib väike, kuid kasvav oht, et Venemaa korraldab piiratud sõjalise rünnaku ühe või mitme Venemaaga piirneva NATO riigi vastu. See võib juhtuda ka siis, kui Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu ega ole veel loonud piirkondliku sõja pidamiseks vajalikku sõjalist võimekust.
Piiratud sõjaline rünnak oleks Venemaa poolt meeleheitlik samm ning see võib – sarnaselt sagenenud hübriidrünnakutega – toimuda lähikuudel. Selle eesmärk on suunata Euroopa ressursid Ukraina toetamiselt kõrvale ja külvata NATO-s lõhesid juhuks, kui allianss ei suuda kokku leppida ühises vastusammus.
Selline piiratud sõjaline rünnak võib väljenduda üksikute kaugmaarelvadega tehtud löökidena Ukraina toetamisel eluliselt tähtsate taristuobjektide pihta. Sellises olukorras võib Venemaa väita, et relvad tabasid NATO territooriumi vaid seetõttu, et Ukraina häiris nende juhtimist. Samuti võib tegemist olla nn valelipu operatsiooniga, mille käigus Venemaa kasutab NATO riigi ründamiseks Ukraina päritolu droone.
Venemaa võib saata piiratud hulgal sõjaväelasi – võimalik, et ilma riiklike eraldusmärkideta – Venemaaga piirnevatesse NATO riikidesse. Siiski eelneb sellisele sammule tõenäoliselt regulaarvägede koondamine piiri lähedale, et suuta vajadusel NATO vastusammule reageerida. Vägede koondamine nõuab mitmekuulist ettevalmistust ja seda on raske varjata.
Venemaa sissetung on äärmiselt ebatõenäoline
DDIS ei näe endiselt märke sellest, et Venemaa alustab otsest sissetungi ühte või mitmesse NATO riiki. Isegi kui Venemaa otsustaks mõnda NATO riiki rünnata, kuluks tal vajalike vägede ettevalmistamiseks ja koondamiseks tõenäoliselt vähemalt kuus kuud. Kuigi Venemaa sissetung on äärmiselt ebatõenäoline, ei saa seda välistada.
Venemaa viib sõjalisi rünnakuid tõenäoliselt läbi vaid siis, kui ta hindab, et need ei vallanda sõda NATO kollektiivse sõjalise vastusammuna. Samas pole Venemaa tõenäoliselt kindel, mis sellise sõja vallandada võiks. Seetõttu eksisteerib oht, et Venemaa hindab olukorda nii, nagu ei järgneks NATO riikide kollektiivset vastust – eriti juhul, kui Venemaa leiab, et Ameerika Ühendriigid ei suuda või ei taha toetada Euroopa NATO riike võimalikus sõjas Venemaa vastu.
Uuendatud hinnang täiendab DDIS-i 9. veebruari 2025. aasta hinnangut
9. veebruaril 2025 avaldas DDIS hinnangu Venemaa poolt Taani Kuningriigile kujutatava ohu kohta; see täiendas mitmeid varasemaid hinnanguid Venemaalt lähtuva ohu kohta, mis olid esitatud raportis „Intelligence Outlook 2024”.
2025. aasta veebruari ohuhinnangus analüüsis DDIS, millal võib Venemaa olla valmis erinevat tüüpi sõdadeks. Need ajaraamid eeldasid, et sõda Ukrainas lõpeb või muutub külmutatud konfliktiks; et Venemaa tavarelvastusel põhinev sõjaline võimekus kasvab, samas kui Lääs ei suuda oma sõjalist võimekust sama kiiresti suurendada; ning et Venemaa hindab, et Ameerika Ühendriigid ei suuda või ei taha toetada Euroopa NATO riike võimalikus sõjas Venemaa vastu:
• Ligikaudu kuue kuu jooksul on Venemaa võimeline pidama kohalikku sõda riigis, mis piirneb Venemaaga.
• Ligikaudu kahe aasta jooksul kujutab Venemaa usutavat ohtu ühele või mitmele NATO riigile ning on seega valmis piirkondlikuks sõjaks mitme Läänemere piirkonna riigi vastu.
• Ligikaudu viie aasta jooksul on Venemaa valmis suuremahuliseks sõjaks Euroopa mandril.
Eespool nimetatud ajaraamid kehtivad endiselt kõigi kolme mainitud sõjatüübi puhul. Käesolev uuendatud hinnang keskendub aga Venemaa valmisolekule ja võimekusele eskaleerida olukorda Lääne suhtes lähikuudel – kas korraldades sagedasemaid ja tõsisemaid hübriidrünnakuid või viies läbi piiratud sõjalisi rünnakuid ühe või mitme Venemaaga piirneva NATO riigi vastu. Venemaa võib seda teha ka juhul, kui sõda Ukrainas jätkub ning Venemaa ei ole veel valmis piirkondlikuks sõjaks või suuremahuliseks sõjaks NATO vastu.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
