Sõja ülevaade: 1674. päev – Kiiev rünnaku all
Avaldatud: 24 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 24. september 2026:
kulu on, tulu mitte…
1. venemaa kaugmaarünnakud Ukrainale
2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones..
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones..
10. Herson: muutusteta.
11. Zelenski: kui venemaa jätkab Ukraina energiataristu ründamist, saab talv olema valus ka venemaale.
12. Endine Ukraina peaprokurör Kravtšenko rikkus Viinis elukohana märgitud aadressiga seotud nõudeid ning sinna on kogunenud juba huvitav seltskond.
13. OpenAI annab Ukraina valitsusele tasuta kasutada oma tehisintellektil põhineva küberturbe süsteemi Daybreak.
14. Lühiuudis
Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 277 lahingukokkupõrget. Eile oli vene pool pisu aktiivsem oma keskmisest Sumõ suunal aga enamus tegevust jäi piiri lähedusse. Harkivi suunal varasem keskmine, Kupianski suunal pigem rahulikum aga Lõmanist kuni Pokrovskini siiski tihedam tegevus. Ka tõusis uuesti surve Orihivi kandis, mida oligi oodata.
Kevad-suvi-sügis vene poole pealetung jätkus ning pisu enam näeb „lahingutaksosid” maastikul aga mitte suurtes kogumites vaid üksi või paariti. Jätkuvalt on näha tugevamat vene kindralite tahet edeneda ning osadeks sihtmärkideks on ikka piisavalt suured linnad, mida saaks aasta lõpuks kremli lauale asetada. Selleks juba ainult poliitiliselt vaid siit ja sealt maatükid mitte ei sobi…
Eile korraldas vastane 83 õhurünnakut, mille käigus heitis alla 287 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid Vene väed 7467 ründedrooni ning tulistasid asulaid ja Ukraina vägede positsioone 2469 korral, neist 93 korral mitmikraketiheitjatega. Kipub arvama, et vihmasem/udusem ilm võis mõjutada tegevusi, mis kajastus nii tegevustes kui tehnika kaotustes aga juba homsest seal kandis jälle soojem ja päikeselisem.
1. venemaa kaugmaarünnakud Ukrainale
venemaa ründas 23. septembril Ukrainat droonidega ning ööl vastu 24. septembrit ka ballistiliste rakettidega. Ukraina õhuväe 23. septembri hommikune teade käsitles rünnakulainet, mis algas juba 22. septembri õhtul: venemaa saatis teele 161 drooni, millest õhutõrje teatel neutraliseeriti hommikuks 119, lisaks kolm Banderol/Dan-T tüüpi drooni. Tabamusi registreeriti 18 paigas.
Kiiev oli 23. septembril droonirünnakute all hommikust pärastlõunani. Hukkus kaks inimest; hilisõhtuks oli vigastatute arv tõusnud 45-ni. Kahjustada said muu hulgas tankla, äri- ja büroohooned, ravimiettevõtte rajatis ning raudtee ümbrus. Ööl vastu 24. septembrit järgnes ballistiliste rakettide rünnak: esialgsetel andmetel hukkus 65-aastane mees ja kaks inimest sai vigastada.
Kiievi oblastis teatati 23. septembri hommikul kolmest vigastatust ja 18 kahjustatud objektist. Volõõnia oblastis Koveli linnas tabas reaktiivdroon taristuobjekti ning kahjustada sai ka eraomand. Need teated näitavad, et löögid ei piirdunud pealinnaga.
2. Ukraina kaugmaarünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal
venemaa kaitseministeerium teatas, et tõrjus 23. septembril kella 8–20 Moskva aja järgi 35 Ukraina drooni mitme oblasti, Krasnodari krai, Baškortostani ja okupeeritud Krimmi kohal ning Musta mere piirkonnas. See on venemaa väide alla tulistatud droonide kohta, mitte sõltumatult kinnitatud tabamuste arv.
Ufaa piirkonnas: 23. septembril teatati droonidest ja suitsust naftatöötlemistehase lähedal. Nähtud teated ei kinnita, et droon tabas tehase seadmeid või põhjustas tootmiskahju.
Okupeeritud aladel: Ukraina peastaap teatas 23. septembril rünnakutest vene droonide juhtimispunktidele, üksuse Rubikon droonilaole ning kütuse- ja logistikaobjektidele Donetski ja Luhanski oblastis. Peastaabi enda ajamääratluse järgi toimusid need löögid 22. septembril ja ööl vastu 23. septembrit.
Ööl vastu 24. septembrit anti Krimmis, Sevastoopolis ja mitmes venemaa piirkonnas drooni- või raketiohu hoiatusi. Varahommikuse seisuga täpsemat infot ei leidnud.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones.
6. Siversk: jätkuvalt muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: päris hea jooksva seisu kirjeldus Ukraina omade blogikanalist:
Aasta sõda, kümned tuhanded Vene poole kaotused ja linn, mille Venemaa on juba vallutatuks kuulutanud — ometi peab Kostjantõnivka endiselt vastu.
Täna aitavad enam kui 150 uut geograafiliselt tuvastatud vaatlust, mille eest kuulub tänu @AudaxonX-ile, käimasolevat võitlust paremini mõista. vene väed jätkavad väikeste üksustega linnast mööda imbumist ning proovivad edasi liikuda Oleksijevo-Družkivkasse, Iževkasse, Viroljubivkasse ja mujale. Kostjantõnivka enda üle käib aga endiselt võitlus.
Lahing selle enne sõda umbes 67 000 elanikuga linna pärast algas ligikaudu aasta tagasi. Püüdes seda vallutada, on venemaa kaotanud rohkem inimesi, kui linnas enne sõda elas.
See muidugi ei takistanud vene sõjaväge juuli alguses putinile teatamast, et linn on juba vallutatud. Nüüd on käes peaaegu oktoober.
8. Donetsk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.
9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones.
10. Herson: muutusteta.
11. „Ükski venemaa ametnik poleks osanud ette kujutada, et „kindral Külm”, kes on sajandeid võidelnud venemaa poolel, asub ühel päeval nende poolele, kes end venemaa eest kaitsevad. Kui venemaa jätkab meie energeetika ja küttesüsteemide ründamist, hoolitseme selle eest, et see juhtuks juba sel talvel,” ütles Zelenski.
Ukraina presidendi sõnul võib eelolev talv kujuneda riigi jaoks „väga karmiks”. Kui see nii läheb, ei jää Ukrainal tema sõnul muud võimalust kui muuta talv valusaks ka venemaa jaoks.
Zelenski sõnul kaotas vene armee tänavu jaanuarist augustini Ukraina lahinguväljal ligikaudu 250 000 sõjaväelast. Vaatamata suurtele kaotustele suutis venemaa tema sõnul hõivata vaid umbes tuhat ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, millest suure osa on Ukraina relvajõud praeguseks tagasi vallutanud.
Zelenski märkis, et kaotustest hoolimata soovib venemaa president vladimir putin sõda jätkata ning vallutada mitu Ukraina jaoks olulist linna.
„putin on patsient number null. Ta tahab vallutada Odessa, Harkivi, Dnipro ja teised Ukraina linnad. Ta tuleb peatada,” ütles Zelenski.
USA president Donald Trump on varem korduvalt kutsunud Zelenskit üles lõpetama rünnakud venemaa naftatöötlemistehaste vastu, seostades neid maailmaturu kütusehindade tõusuga. 14. septembril teatas Trump, et venemaa ja Ukraina on jõudnud kokkuleppele energiaobjektide ründamise lõpetamises.
Kiiev on omalt poolt teatanud, et on valmis lõpetama rünnakud venemaa energiataristu vastu juhul, kui venemaa lõpetab Ukraina energia- ja muu elutähtsa taristu ründamise.
21. septembril kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias, et Ukraina energiasektor, elutähtis taristu ja toiduainete eksport ei tohiks enam olla venemaa rünnakute sihtmärgid.
Financial Times kirjutas aga kremli seisukohta tundvatele allikatele tuginedes, et putin ei soovi enne talve sõlmida kokkulepet, mis näeks ette energiataristu vastu suunatud rünnakute lõpetamise. Lehe allikate sõnul loodab kreml, et löögid Ukraina energiataristule suurendavad talve saabudes survet Kiievile.
12. Endine peaprokurör Ruslan Kravtšenko on nähtavasti rikkunud elukoha märkimist puudutavaid nõudeid ka Viinis.
Allikas: „Ukrainska Pravda” ajakirjaniku Mõhhailo Tkatši artikkel „WienПрокурор. Ukrainska Pravda leidis Ruslan Kravtšenko Austriast”.
Austria registri dokumendis märgitud aadressil ei asu väidetavalt endise Ukraina peaprokuröri elukoht, nagu seadus nõuab.
Aadressil Jordangasse 7 asuv korter nr 12 ei ole eluruum, vaid ettevõtte CS Corporate Services GmbH kontor. Ettevõte pakub oma veebilehel nelja teenust: Austria osaühingutele juriidilise aadressi andmist, sekretäriteenuseid, juhtimisteenuseid ning juba registreeritud ja uuele omanikule üleandmiseks valmis ettevõtete müüki.
Juriidilise aadressi teenuse kirjelduses öeldakse, et Viini esimeses linnaosas, mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Stephansplatzist asuv aadress registreeritakse ärikohtus, maksuametis ja linnavalitsuses. Ettevõtte töötajad võtavad klientide posti vastu ning saadavad selle kliendi juhiste järgi kinnises ümbrikus edasi, skannivad või vastavad sellele ise.
Samale aadressile on registreeritud veel vähemalt paarkümmend juriidilist isikut. Nende seas on tuntud rahvusvaheliste ettevõtete üksusi, näiteks Duracell Austria GmbH ja KPLER GmbH, kuid enamik on vähetuntud nimedega ettevõtted, nagu Numitor, Febania, Nobeka, Furninet ja Code Panda IT Solutions.
Kravtšenko ja tema abikaasa võisid sellise lahenduse valida selleks, et varjata oma tegelikku elukohta Viinis.
Lisaks võib Viinis registreerimine viidata sellele, et Kravtšenko kavatseb oma viibimise seadustada just Austria pealinnas, mis artikli väitel ei anna Ukrainale välja kuriteos kahtlustatavaid Ukraina kodanikke.
Mõhhailo Tkatš märgib, et Ukraina võimukandjate elust Austrias ühe mõjuka ametnikuga vesteldes kuulis ta iroonilist märkust: „Veel natuke ja Viinis koguneb terve Ukraina eksiilvalitsus.“
Lisaks peaprokurörile, kes näib olevat end üsna hiljuti Viinis registreerinud, elavad seal juba Ukraina konstitutsioonikohtu endine esimees Oleksandr Tupõtskõi, keskpanga endine juht Kõrõlo Ševtšenko, endine parlamendiliige Andri Holodov ja paljud teised endised ametiisikud. Osa neist on sõja tõttu, osa väidetavalt karistuse vältimiseks jäänud aastateks ühte Euroopa hinnatuimasse linna.
„Linna, kus pole õhuhäireid ega ballistilisi rakette, korruptsioonivastase uurimisbüroo NABU ja korruptsioonivastase eriprokuratuuri SAP kahtlustusi ega vajadust kautsjonit maksta. Linna, mis kahtlustatavaid Ukrainale välja ei anna. Vähemalt esialgu,” lisab artikli autor.
Taust: Varem teatati, et Kravtšenko lahkus Ukrainast 14. septembri öösel Šehõni–Medyka piiripunkti kaudu. Ta ei sõitnud ametiautoga, vaid kõrgema klassi taksoga.
Samuti on teada, et Kravtšenko esitas avalduse prokuratuuriteenistusest lahkumiseks. Avaldus rahuldati ja 21. septembril vabastati ta ametist.
13. Ukrainska Pravda veergudelt: OpenAI annab Ukraina valitsusele tasuta kasutada oma tehisintellektil põhineva küberturbe süsteemi Daybreak. Selle eesmärk on aidata kaitsta haiglaid, elektrijaamu ja muud tsiviiltaristut küberrünnakute eest, vahendab BBC.
Ukraina riikliku küberintsidentidele reageerimise keskuse CERT-UA andmetel registreeriti riigis 2025. aastal ligi 6000 küberrünnakut.
Daybreak suudab kiiresti tuvastada digisüsteemide nõrkusi ja aidata välja töötada meetmeid nende kõrvaldamiseks. Kokkuleppe alusel saab Ukraina ligipääsu ka OpenAI mudelile GPT 5.6 Sol, mida artiklis võrreldakse Anthropicuga seotud mudelite Mythos ja Fable võimalustega.
Suurbritannia endine rahandusminister ja praegune OpenAI for Countriesi juht George Osborne ütles: „Tsiviiltaristu kaitsmine tähendab selle kaitsmist nii füüsiliste kui ka digitaalsete rünnakute eest, et inimesed saaksid jätkuvalt elada, töötada ja kasutada hädavajalikke teenuseid.”
Küberturbeettevõtte Sophos ohuanalüüsi vanemdirektor Rafe Pilling märkis, et venemaa ründavad küberoperatsioonid on olnud kremli Ukraina-vastase agressiooni oluline osa alates 2014. aastast.
„Iga algatus, mis toetab Ukraina juba praegu väga professionaalset, kuid ülekoormatud küberkaitset, on samm õiges suunas ja võib selle võimekust märgatavalt suurendada,” ütles ta.
Küberturvalisusele spetsialiseerunud Briti kaitseuuringute instituudi RUSI vanemteadur Jamie MacColl ütles BBC-le, et lääne tehnoloogiaettevõtted on Ukrainat toetanud juba mõnda aega. Osalt teevad nad seda soovist aidata, kuid sõjaoludes saavad nad ka väärtuslikke andmeid ja teavet ohtude kohta.
MacColli hinnangul on ligipääs Daybreakile Ukrainale kasulik, eriti arvestades riigi vastu suunatud venemaa küberrünnakute ulatust.
Taust: Anthropic on takistanud oma Claude’i mudelite kasutamist Ukraina vastu suunatud küberspionaažikampaanias, mida kahtlustatakse olevat seotud venemaaga.
Lühiuudis
venemaa välisminister lavrov teatas, et Moskva ei kavatse Ukrainas peetavat sõda läbirääkimiste ajaks peatada. „Kibedast kogemusest õppinuna ei tee me läbirääkimiste ajaks, olenemata nende formaadist, sõjalises erioperatsioonis pausi,” ütles lavrov ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina-teemalisel istungil TASSi vahendusel. lavrovi sõnul soovib sellist pausi Euroopa, et „saada hingetõmbeaega ja täiendada Kiievi režiimi ammendunud relvaarsenale”. Ta väitis, et Ukraina on „meeleheitest juba ammu üle läinud avalikult terroristlikele meetoditele”. Vist ei vaja kommentaare…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
