Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

haldusreformi

Haldusreformi senine kulg näitab, et kui ühinejad suudavad uue valla nimes ja vallakeskuse asukohas kokku leppida, siis suudetakse kõiges kokku leppida.

Kuigi rahvaesindajad räägivad, et kõige tähtsam on ühinemislepingu sisu, siis tegelikult löövad kired lõkkele alles siis, kui uuele omavalitsusele nime ja vallamajale asukohta valima hakatakse.

See on ka arusaadav, sest kui ühinemislepingusse pannakse üldjuhul kirja kõik kaunid soovid ja kinnitatakse üle, et koole-lasteaedu kohe sulgema ei hakata, siis polegi suurt millegi üle vaielda. Vallale nime panek on aga protsess, kus selgelt ja arusaadavalt joonistuvad välja kohalikud jõujooned ning mis loob märgilise raamistiku.

Kohtades, kus ühinemine toimub ühe tugeva keskuse ümber, näiteks Põlva ja Valga puhul, ei tekita uue nime valik suurt arutelu. Ent kui ühinejateks on sarnased vallad, kelle seas selge dominant puudub, on täiesti uue nime valik sisuliselt möödapääsmatu.

Sel nädalal otsustasid Võrumaal Haanja, Misso, Mõniste, Varstu ja Rõuge valla volikogud, et võtavad moodustatavale ühendvallale nimeks Haanjamaa vald. Hääletus oli väga tasavägine ning napilt jäi kaotajaks nimevariant Rõuge vald.

Rõuges ei olda sellise valiku peale sugugi rõõmsad. Rõuge järgi nimetati kunagi kogu kihelkonda ja Rõuge alevik jääb ka tulevase ühendvalla keskuseks, ent valla nimest jääb „Rõuge” välja. Mis näitab, et tugevat keskust uuele omavalitsusele nii pea ei moodustu.

Tegemist on asjade paratamatu käiguga, kui omavalitsusi moodustatakse põhimõttel, et kõige tähtsam on täis saada 5000 sissekirjutusega elanikku. Kas inimestel, kes elavad Luhamaal ja inimestel, kes elavad Sarus, ka tegelikult mingisugust läbikäimist on, pole selle haldusreformi puhul oluline. Oluline on vaid number.

Mis tähendab, et uued vallad küll moodustatakse, kuid inimesed ei pruugi neid veel nii pea omaks võtta. Küllap kulub selleks üks inimpõlv, kuni tekib ja kinnistub ühine uus identiteet.

Nii mõneski vallas, mis 25 aastat tagasi erinevatest kolhoosidest kokku liideti, ei suudetud veerand sajandiga ühist meie-tunnet luua. Nõnda võib arvata, et ametlikust kõnepruugist ära kaduvad vallanimed jäävad seevastu veel pikalt inimeste kõnepruuki alles.

Arved Breidaks

Viimased uudised