Tel. 5189658
info@lounaeestlane.ee

majanduskasv

Statistikaamet pani sel nädalal tugevalt kõikuma valitsuse kava viia majanduskasvu ergutamise nimel riigieelarve puudujääki, teatades kolmapäeval, et majandus on juba niigi tegemas kiiret kasvu.

Tänavu esimeses kvartalis mõõtis statistikaamet Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvuks 4,4 protsenti, mis oli viimaste aastate üks tugevamaid näitajaid.

Vähe sellest: neljapäeval teatas statistikaamet, et tööstustoodangu maht oli aprillis kümnendiku võrra suurem kui mullusel naljakuul.

Nalja tegemata kinnitasid statistikud, et tööstuse kasv on olnud laiapõhjaline ehk see ei tugine paari-kolme tööstusharu erandlikul edul, vaid kaks kolmandikku tööstusharudest ületas aastataguse tootmismahu.

Majanduse hea käekäigu põhjuseks on Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul Eesti peaministe kaubanduspartnerite surutisest ülesaamine, mis avaldab Eesti firmadele soodsat mõju.

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida: alles eelmisel nädalal avas AS Toftan Võrumaal uue saeveski (pildil), millega ettevõte võttis endale Baltikumi suurima saagija tiitli.

Valitsuskoalitsioonis tekitasid head uudised aga vastakaid tundeid, sest õigupoolest oleks pidanud majandus kiiremini kasvama hakkama hiljem. Kuigi kihk oleks suur kirjutada majanduskasvu kännu tagant lahtipäästmine praeguse valitsemise teeneks, on päevselge, et mullu hilissügisel võimule tulnud valitsusel pole selle kasvuga vähimatki pistmist.

Suured taristuprojektid ja sisetarbimise suurendamist soodustav maksuvaba miinimumi tõusu on Jüri Ratase valitsus planeerimas järgmise aasta riigieelarvesse, mistõttu oodati uudiseid majanduskasvu kiirenemisest alles järgmise aasta teises pooles. See andnuks vasakliidule mõnusa pärituule, et purjetada 2019. aasta riigikogu valimiste kampaaniasse.

Nüüd on aga vasakliit sattunud olukorda, kus neilt ei oota majanduse ergutamist õigupoolest enam keegi. Vastupidi: Eesti Pank hoiatab, et plaanitav riigipoolne laenuraha lisamine tee-ehitusse ja mujale toob kaasa mullistuse, mis varem või hiljem suure pauguga lõhki lendab.

Euroopa Komisjon lisab, et Eesti majandus on praeguseks enam-vähem realiseerinud oma kasvupotentsiaali ehk kasvu edasiseks kiirendamiseks tuleks kaasata juba lisatööjõudu, keda Eestis praegu pole.

See tähendab, et valitsusel on praegu kaks alternatiivset käitumisjoonist: leppida sellega, et majandus võib kasvada ka ilma riigijuhtide sekkumiseta (mis ei tähenda, et riigijuhid ei suudaks kasvu ära lörtsida) või siis minna ikkagi „hullu panema” ning viia majandus mullistuseni, mida nägime kümnend tagasi.

Kui Andrus Ansip oleks tegev Eesti poliitikas, võiks ta praegu taas öelda: „Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi.”.

ARVED BREIDAKS

Viimased uudised