Tasakaal looduskaitse ja metsamajandamise vahel
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning ettevõtjate nõukoja ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada metsanduse investeerimiskindlust ja konkurentsivõimet, tagades samal ajal looduskaitse. Valitsus toetas ettepanekut sätestada metsaseaduses, et 70% metsamaast on majandusmets ning looduskaitseseaduses, et 30% metsamaast on kaitse all.
Kevadise linnurahu küsimuses otsustas valitsus oodata Euroopa Kohtu otsust enne võimalikke muudatusi regulatsioonis. Seni jätkub kehtiv vabatahtlik süsteem, kus erametsades järgitakse looduskaitset ning kevadist raiet enamasti välditakse. Keskkonnaameti riskipõhine järelevalve on näidanud, et rikkumisi esineb väga harva. Viimasel 3 aastal tehti keskmiselt 2 500 kontrolli, mille käigus tuvastati rikkumisi vaid 5 korral.
Valitsus toetab osaliselt ka ettepanekut jätkata piiratud ulatuses metsade majandamist kaitsealadel. Kuni uute reeglite kehtestamiseni jääb kehtima senine kord, kus keskkonnaamet teeb piiranguvööndites juhtumipõhiseid otsuseid ja lubab vajadusel väikeseid raielanke. Uuendusraiete täielikust keelustamisest loobutakse.
Kvalifitseeritud tööjõu kaasamine vajab paindlikumat lähenemist
Siseminister Igor Taro tõstatas aruteluks siseministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku muuta oskustööjõu sisserände erisuse regulatsiooni. Kehtiv süsteem ei ole täitnud oma eesmärki ega võimalda kaasata Eesti tööturule piisavalt vajalike oskustega töötajaid, keda majanduse kasvu faasis vajame.
Nii võib Eestis kehtiva erisuse alusel töötada maksimaalselt 3 aastat ning lähedasi pereliikmeid ei tohi kaasa võtta. Samas investeerivad tööandjad töötaja väljaõppesse, kuid erisus selle mõttekust ei toeta.
Uue ettepaneku järgi tuleks erisuse määramisel arvestada tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi (OSKA) tööjõuvajaduse andmeid, ekspordipotentsiaali ja ametiala või maakonna keskmist palka. Samuti võiks piirarvu paindlikumalt kohandada vastavalt majanduskeskkonna muutustele ning täpsustada, millises mahus tohiks elamislube välja anda.
OSKA andmetel on 2030. aastaks Eestis enim tööjõupuudust IKT-spetsialistide, inseneride, elektrikute ja tervishoiutöötajate osas – näiteks on oodata puudujääki kuni kaks kolmandikku inseneridest.
Loading ...
