Eelnõu kohaselt saab edaspidi Eesti kodakondsuse Eestis sündinud ja siin elav kodakondsuseta laps, kui vähemalt üks tema vanematest on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat ja teine vanem elab samuti Eestis seaduslikul alusel. Muudatus lõpetab olukorra, kus Eestis sündinud laps jääb määratlemata kodakondsuse ehk nö halli passiga isikuks üksnes seetõttu, et tema üks vanematest on Eestis elanud vähem kui viis aastat. Aastas puudutab see kuni kümme last.
Lisaks täpsustatakse seaduses Eesti kodakondsuse taotlemisel püsivalt Eestis elamise nõuet, et Eesti kodakondsust saaksid inimesed, kellel on Eestiga tegelik ja püsiv side ning kes järgivad Eesti seadusi ja põhiseaduslikku korda. Seaduses sätestatakse selge püsivalt Eestis elamise definitsioon.
Eelnõuga muudetakse ka kodakondsuse äravõtmise ja kaotanuks lugemise regulatsioon selgemaks ning lihtsustatakse mitmeid haldusprotsesse. Näiteks loobutakse paberkandjal kodakondsustunnistuste ja eksamitunnistuste väljastamisest, sest vajalikud andmed on registrites olemas.
Samuti viiakse Euroopa Liidu kodaniku seadus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga. Muudatuste tulemusel antakse EL kodaniku perekonnaliikmele tähtajaline elamisõigus viieks aastaks ning vähendatakse elamisloakaardi riigilõivu 115 eurolt 45 euroni.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Loading ...
