President Madise: Euroopa peab oma kaitse eest rohkem vastutust võtma
Avaldatud: 16 oktoober, 2026
Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei President Ülle Madise rõhutas Sloveenias Arraiolose grupi riigipeade kohtumisel, et Euroopa peab suutma end paremini kaitsta ja välistele ohtudele vastu seista.
President Madise sõnul mõjutavad sõjad ja konfliktid Euroopa julgeolekut, majandust, poliitikat ja ühiskonda. „Eesti toetab jätkuvalt põhimõtet, et kõiki Euroopa tulevikku ja julgeolekut puudutavaid küsimusi tuleb arutada Euroopa osalusel,“ rõhutas ta. „Oleme Euroopas suurendanud kaitsekulutusi, et võtta suurem roll omaenda kaitses. Kõik riigid peavad sellesse solidaarselt panustama. Need kaitsekulutused peavad kiiresti muutuma tegelikeks võimeteks.”
Eesti riigipea sõnul sõltub Euroopa turvalisus sellest, kuidas lõpeb sõda Ukrainas. „Euroopa tulevik otsustatakse Ukrainas ning see, kuidas sõda lõpeb, kujundab Euroopa julgeolekut aastakümneteks. Peame jätkama Ukraina toetamist eeloleval talvel ning suurendama survet Venemaale sanktsioonide, isoleerimise ja vastutusele võtmise kaudu,” lausus ta.
President Madise kinnitas Eesti toetust Ukraina liitumisele Euroopa Liidu ja NATO-ga. „Venemaal ei tohi olla vetoõigust Ukraina suveräänsete valikute üle,” sõnas ta.
President käsitles ka hübriidrünnakuid, mille taga on sageli Venemaa ning mille eesmärk on õõnestada ühist toetust Ukrainale ja süvendada lõhesid Euroopas. „Meie vastus peab olema täpselt vastupidine: jääda rahulikuks, kuid sihikindlaks ning näidata selgelt, et sellised teod üksnes tugevdavad meie toetust Ukrainale,” sõnas riigipea.
President Madise rõhutas vajadust tugevdada ÜRO-d ja reformida selle Julgeolekunõukogu. „Kuigi ÜRO-le osaks saav kriitika on põhjendatud, ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile alternatiivi, eriti selliste väikeriikide jaoks nagu Eesti,” kõneles president Madise. „Peame jätkuvalt ühiselt kaitsma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust kui rahvusvahelise korra aluspõhimõtteid. Rahvusvahelise õiguse järgimine ja inimõiguste austamine on kasulik enamusele riikidest ja kõigile inimestele kõikides riikides.” Eesti toetab ka vetoõiguse kuritarvitamise vältimist ning Peaassamblee suuremat rolli rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel.
Sõdade ja kriisidega kohanedes tuleb president Madise sõnul jääda kindlaks oma põhimõtetele. „Mida kauem selline olukord kestab, seda enam me sellega harjume. Kujuneb uus normaalsus, kus varem tabuks peetut hakatakse võtma iseenesestmõistetavana,” sõnas riigipea. Ta lisas, et konfliktidest ja sõjaohust tingitud hirmu ja ärevust kasutatakse liiga sageli ära lühiajaliste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Arraiolose grupi kohtumised said alguse 2003. aastal Portugali presidendi Jorge Sampaio algatusel. Sloveenia võõrustab kohtumist esimest korda. Lisaks Eestile kuuluvad Arraiolose gruppi Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Iirimaa, Läti, Malta, Poola, Portugal, Sloveenia ja Slovakkia.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
