„Järjest sagenenud juhtumid on valusalt näidanud, kui suurt kahju võivad finantspettused teha nii inimestele kui ka organisatsioonidele. Petturite vastu peab saama tegutseda enne, kui raha on jäädavalt kadunud. Selgemad reeglid aitavad kiiremini sekkuda ja inimeste raha paremini kaitsta,” ütles peaminister Kristen Michal.
Eelnõu järgi võib pank põhjendatud pettusekahtluse korral makse ajutiselt peatada, et asjaolusid kontrollida. See puudutab olukordi, kus inimest on võidud eksitada või manipuleerida tehingut tegema – näiteks juhul, kui ta usub, et suhtleb pangaga, kuigi tegelikult juhendab teda pettur. Vajadusel võtab pank inimesega ühendust, et kontrollida, kas ta soovib makset tegelikult teha.
„See eelnõu ei tekkinud hommikustest uudistest, vaid on osa suuremast pettuste vastasest programmist. Lihtsaid lahendusi siin pole ja endiselt on võtmeküsimus inimeste hoolikus ja nende informeerimine riskidest. Kuid võimalused ilmsete kahtluste korral raha liikumistesse sekkuda tuleb seadusandjal luua,” sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Lisaks luuakse pankadele õiguslik alus vahetada pettuste tõkestamiseks vajalikku infot teiste pankade, Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe osakonnaga. Praegu puudub pankadel võimalus sellist infot kiiresti jagada, kuigi pettustega seotud raha liigub sageli sekunditega edasi.
Muudatused aitavad kaasa ka rahapesu tõkestamisele ning on seotud Euroopa Liidus kokkulepitud uue makseteenuste regulatsiooniga, mille eesmärk on tugevdada pettusevastaseid meetmeid kogu Euroopa Liidus.
Loading ...
