Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Peeter Schamardin. Foto: Jake Farra

Augustis läbi viidud SEB uuring näitas, et enam kui kolmandik (36%) vastanutest on kursis, millisesse teise pensionisamba fondi nad koguvad ning millises pangas. Pensioniks kogujate jaoks on fondi valikul olulisim fondi tootlus ning pea sama palju on neid, kes valivad fondi vanuse või sünniaasta järgi.

„Kõige paremini on oma pensionifondiga kursis 30-39-aastased: see on ka igati loogiline, sest siis on palk juba märkimisväärne ja soovitakse panustada ka oma tuleviku sissetulekusse. Nende hulgast enam kui pooled (52%) teavad oma pensionifondi ja panka,” kommenteeris SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

15% teab vaid, millisesse panka pensionivara koguneb ning 5% tunnistab, et pole oma pensionikogumisega kursis. 45% vastanutest ei kogu teise sambasse, kuid siin peab silmas pidama, et küsitluses osalejad olid vanuses 18-74. Mittekogujate osakaal on tunduvalt väiksem 30-39-aastaste hulgas (33%) ja 18-29-aastaste hulgas (vaid 23%).

Mida peetakse pensionifondi valikul oluliseks?

Neilt vastanutelt, kes teise sambasse kogusid, uuriti täiendavalt, mis oli pensionifondi valikul kõige olulisem. Kõige rohkem toodi välja fondi senist tootlust (34%) ning fondi valikut, mis sobiks vanuse või sünniaastaga (33%) ning fondi madalaid tasusid (30%). Neile järgnes soovitustest lähtumine (25%) ja indeksfondi eelistamine aktiivselt juhitud fondile (11%). Samuti tõi 11% vastanutest välja, et ei valinud fondi ise, vaid see loositi neile.

Schamardini sõnul tasub silmas pidada, et fondide varasem tootlus ei anna lubadust fondi tuleviku tootluse kohta.

„Vanuse järgi fondi valides on lihtsam valikut teha ning kontrollida, kas kogutakse vanusele sobivas fondis: noorematele kogujatele sobivad fondid, mille aktsiaosakaal on suurem ning nii riskitase kui ka tulu teenimise võimalus pikema aja jooksul kõrgem. Vanuse kasvades oleks mõistlik paigutada raha järjest väiksema aktsiaosakaalu ja madalama riskitasemega fondidesse,” kommenteeris ta pensionifondi valiku kriteeriume.

Aktsiate osakaalu pensionifondi investeeringutes pidasid oluliseks 10% vastajatest, konsultatsiooni võimalust pensionifondi pakkujalt 6%.

Jätkusuutlikkuse põhimõtete edendamist pidasid fondi valikul silmas 6% vastajatest, nooremate kogujate seas oli neid 9%.

Nooremad kogujad vanuses 18-29 peavad oluliseks fondi senist tootlust (44%), madalaid tasusid (35%). Nooremad kogujad lähtuvad fondi valimisel kõige rohkem soovitustest (29%), olgu need siis kodupangalt, pereliikmelt või tuttavalt. Vastajad vanuses 60-74 jälgivad kõige rohkem fondi vastavust vanusele või sünniaastale (40%).

Naised valivad võrreldes meestega rohkem fonde, mis sobivad nende vanuse või sünniaastaga (36% vs 30%), mehed jälgivad võrreldes naistega rohkem aktsiate osakaalu fondiinvesteeringutes (14% vs 7%).

Mehed valivad madalate tasude (36%), fondi senise tootluse (34%) ja vanuse või sünniaasta järgi (30%). Naised valivad vanuse või sünniaasta (36%), fondi senise tootluse (33%) ja soovituste järgi (29%).

Rahandusministeeriumi statistika järgi oli eelmise aasta lõpu seisuga teise pensionisambaga liitunud üle 570 000 koguja.

SEB korraldatud uuring toimus 2024. aasta augustis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Juhime tähelepanu, et iga investeerimisotsusega kaasneb risk ning investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Enne otsustamist tutvuge alati prospekti ja tingimustega ning vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel.

Viimased uudised