Uuring: eestlased näevad võrreldes lõunanaabritega oma finantsseisu mustemates toonides, kuid talitavad rahaasjades targemini
Avaldatud: 2 märts, 2026SEB korraldatud küsitlus näitab, et Eesti elanikud hindavad oma rahalist seisu kriitilisemalt ja pingelisemaks kui Läti ja Leedu elanikud.
Eestlaste finantsmeeleolu on Baltikumis selgelt kõige süngem: koguni 48% elanikest on oma rahalise olukorraga rahulolematud – neist 16% väga ja 32% pigem. Rahulolu väljendab vaid 22% ning neutraalseks jääb 30%. Leedus ja Lätis joonistub vastupidine pilt: rahulolematuid on Leedus vaid 24% ja Lätis 22%, samal ajal kui finantsrahulolu ulatub riikides vastavalt 45 ja 30 protsendini.
„Eestlaste põhjamaine pessimism on leidnud taaskord kinnitust. Samas koorub küsitlusest välja, et eestlaste hoiak ajendab neid ka tegudele. Võrreldes vastajatega Lätist ja Leedust on eestlased varmamad kulusid vähendama ja planeerima, koguma ja investeerima. Ehk et kui pessimismis on midagi head, siis see, et rahaasjades talitatakse targasti,” kommenteeris SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kui Eestis ja Leedus tegelevad viiendik investeerimisega, siis Lätis on plaan lähiajal investeerimisega alustada vaid 6 protsendil. Võrreldes Leeduga on eestlased suuremad kokkuhoidjad ja kogujad (Eestis 69%, Leedus 54%) ning samuti eelarve koostajad ja kulutuste planeerijad (Eestis 34%, Leedus 22%).
Raha pärast pinges
Pinge ja ärevus raha pärast prevaleerib pea meie kõigi seas. Kõige teravam on olukord Eestis, kus uuringu järgi tunnevad raha pärast mitu korda kuus stressi 61% eestlastest ning pea iga nädal või iga päev on pinges 31% eestlastest. Samas leedulastest on majandusliku olukorra pärast igapäevaselt ärevuses vaid 21% ja lätlastest 24%.
Kõige pingevabamad on rahaasjades leedulased. 17% neist ütlesid, et ei tunne raha osas kunagi pinget ega ärevust mitte kunagi. Eestis oli selliseid vastajaid 8% ja Lätis 6%.
„Kui olukord on rahaliselt pingeline, siis on kõige tähtsam taastada kontrollitunne. Tihti valitakse vaikimine ning jäädakse lootma, et olukord laheneb iseenesest. Tegelikult tasub ausalt kirja panna kõik tulud ja kulud, teadlikult planeerida ning väikseid otsuseid hoolikalt korrigeerida,” sõnas Visnapuu.
SEB korraldatud uuringu Eestis, Lätis ja Leedus viis läbi Norstat. Kokku vastas Balti riikides 3011 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestist 1000.









