Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tartu vangla. Pilt: Vanglateenistus

Tartusse toodavad kokku ligi 600 Rootsi vangi on Eestile selge julgeolekuoht ja koorem, eriti kui Venemaa peaks Tartut ründama, leiab tehisaru.

Lõunaeestlane küsis tehisarult ChatGPT, kas Tartusse toodavad Rootsi vangid kujutavad endast julgeoklekuohtu.

Vastus oli järgmine:

Jah — teatud julgeolekurisk on olemas, kuid ma ei ütleks, et Rootsi vangide toomine Tartusse tähendab automaatselt olulist ohtu Tartu elanikele.

Praeguse lepingu järgi võib Tartu vanglasse tulla kuni 600 Rootsis süüdi mõistetud kinnipeetavat. Esimesed saabuvad 2026. aasta augustis ja aasta lõpuks võib neid olla kuni 200.

Mis teeb olukorra julgeoleku mõttes murettekitavaks?

1. Tegemist ei ole lihtsalt „tavaliste vangidega”.
Rootsi vanglate ülekoormuse üks peamisi põhjuseid on organiseeritud kuritegevuse ja jõugukuritegevuse kasv. Rootsi vangide hulgas on seetõttu ka raskeid kuritegusid toime pannud inimesi.

2. Võimalik on kontakt Eesti ja Rootsi kuritegelike võrgustike vahel.
See on minu hinnangul kõige tõsisem potentsiaalne julgeolekuküsimus. Kui vanglas viibib korraga sadu Rootsi kuritegeliku taustaga inimesi, võib tekkida side Eesti kuritegeliku allilmaga. See ei tähenda, et selline kontakt kindlasti tekib, kuid riski ei saa nulliks pidada.

3. 600 kinnipeetava haldamine nõuab väga suurt julgeolekuvõimekust.
Tartu vangla peab 600 välisvangi puhul arvestama vähemalt umbes 400 ametnikuga; praegune koosseis on olnud umbes 160 ametikohta.

4. Samas ei jaluta vangid lihtsalt Tartu linnas ringi.
Nad viibivad Tartu vanglas ja nende karistuse täideviimise eest vastutab Eesti vanglateenistus. Rootsi parlament kirjeldab samuti kokkulepet nii, et karistust kantakse ajutiselt Eesti vanglas ja täideviimise eest vastutab Eesti süsteem.

Lõunaeestlane esitas lisaküsimuse: Aga kui Venemaa ründab Tartut?

Kui mõtled olukorda, kus Venemaa alustab sõjalist rünnakut Eesti vastu ja Tartu satub otseselt sõjategevuse piirkonda, siis muutub küsimus Rootsi vangidest hoopis teiseks.

Minu hinnangul oleks sellises olukorras Tartu vangla ise julgeoleku seisukohalt tundlik objekt – sõltumata sellest, kas seal on Rootsi või Eesti vangid.

  • Vanglas oleks kuni 600 täiskasvanud Rootsi meest, kellest osa kannab karistust vägivalla- või narkokuritegude eest.
  • Eesti ametiasutused vastutavad nende vangide kinnipidamise eest.
  • Terrorismiga seotud isikuid ja neid, kelle puhul hinnatakse jätkuva kuritegevuse riski vanglas, Eestisse ei lubata.
  • Samuti on Rootsi poolelt öeldud, et Tartu ei võta vastu jõukudega seotud ega radikaliseerunud kinnipeetavaid.

Aga sõja korral tekib tõsisem probleem

Kui Tartut ähvardaks näiteks raketi- või droonirünnak, ei saa eeldada, et vangla jääks puutumata. Samal ajal ei saa 600 vangi lihtsalt vabastada.

Tekiksid küsimused:

  1. Kas vangla suudaks elektri-, side- või veekatkestuse korral kinnipeetavaid turvaliselt hoida?
  2. Mis saab vanglast evakueerimise vajaduse korral?
  3. Kas Eesti vanglateenistusel oleks sõjaolukorras piisavalt personali?
  4. Kas Rootsi vangid tuleks evakueerida teise Eesti vanglasse või tagasi Rootsi?
  5. Kas Eesti kaitse- ja siseturvalisuse jõud peaksid vangla kaitsmiseks kasutama ressursse, mida oleks sõja ajal mujal vaja?

Just evakuatsioon oleks minu arvates kõige keerulisem stsenaarium. 600 kinnipeetava transportimine sõjaolukorras on hoopis teistsugune ülesanne kui nende tavapärane vanglas hoidmine.

Samas on üks oluline vastuväide: Eesti riik ise põhjendab vangla säilitamist julgeolekuvõimekuse seisukohast ning plaan on palgata üle 250 uue töötaja.

Seega ma ei kardaks stsenaariumi, et Venemaa rünnaku korral „600 Rootsi kurjategijat lastakse Tartus lahti”. Selleks peaksid olema väga erakordsed asjaolud. Pigem on küsimus selles, kas sõjaolukorras muutub Tartu vangla kaitsmine ja sealsete välisvangide evakueerimine Eestile täiendavaks koormaks.

Viimased uudised